Sell pääwal said Ämari walla talu kuha rentnikud kohtumaeasse kokku kutsutud mõisa härra käsu peale ja seal teada antud et iga üks see aasta oma kuha peab ära ostma.

Ostu tingimesed on järgmised:

1. Kreditkassa wõla peab iga üks ostja oma peale wõtma.

2. Sisse peab mõisa härrale iga üks nii palju maksma kui kelelgi wõimalik on, see wõlg mis siis weel mõisaga jääb peab wieteistkümne aastaga makstud saama iga kolme aasta taka wies osa. Selle wõla pealt mis mõisa on, on kuus protsenti aastas maksta.

3. Keik seaduslikud maksud mis praegu on ehk edespidi saawad tulema, wottab ostja oma maksta. Ja kui nee maksud saawad muudetud siis ta peab seda wastu wõtma ja sinna, kus seda nõutakse maksma, kas mõisa härra kätte wõi maeale.

4. Mõis jättab al nimetud õigused omale: Wiina ja õlle wabriku pidamist wiina ja ollega kauplemine (wälja müümine). Wesiweskid jahipidamine jões kala ja wahi püüdmine.

6. Niikaua kui mõisa wõlga maksta on, jääb mõisale õiguse selle kuha pidamise (Writschaft) üle.

7. Ostja wastab kõige oma waraga selle kuha eest.

8. Sui teed peawad õieti ja õigel aeal tehtud saama ja talwe teed lahti peetud saama.

Heinama teed peawad kül lubatud saama, aga kuha pidajale jääb õigus näitata kust peab saama läbi käidud.

9. Ostja ja müüja jättawad omale seda õigust teine teise kruntist ilma, et selle ette wõiks hinda nõuda maa niisutamiseks kui ka kuiwatamiseks kraawid läbi teha.

10. Maksud mis ostmise ja müümise juures tulewad kannab ostja ja müüja pooleks.

11. Kuhad saawad müüdud nende maeadega mis mõisa omadus on.

11mal Septem. 1885 peab iga ülemal nimetud kuha pidaja aru andma kas tema tahab osta ja kui palju temal on wõimalik sisse maksta.

24 Aprillil 1886 saab iga ostja omale kuha kätte.

Kui peaks siin midagi olema nimetamatta jäänud mis seaduse järel kuha ostmisesse puudub, siis saab see seaduse järele tehtud.

Peakohtumees Mihkel Einroos

Kirjutaja: J. Ounroos (allkiri)