PROTOKOLL

Salla: Lasinurme-Emumäe vallakohtu aktiraamat (1891-1907)

LeidandmedEAA.3982.1.23
Kaader
42
43
44
Daatum16.04.1898
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
J Kruze Peakohtumees
K Pruntso Kohtumees
J Wehlmann Kohtumees
K Korjas Kohtumees

1898.a. 16. Aprillil palusiwad Salla wallakohut Salla wallas elustawad Aabram Koppel ja Mihkel Juhkam, kes mõlemad wallakohtule tuntud, nende kirjaliku rendi kontrahi selle kohtu akti raamatusse sisse kirjutada järgmise sisuga:

"Rendi kontraht.

Alltähendatud päeval on Kärus Kaasiku koha omaniku A Koppel ja Selli walla liikme Mihkel Juhkami wahel Kaasiku koha rendikaup kolme aasta peale, see on 1898.a. 23. Aprillist kuni 1901 - 23. Aprilli kuu päewani maha tehtud.

§.1.

Rentnik saab oma kätte kõik Kaasiku koha põllud, heina- ja karjamaad, mahaarwatud õuewärawast rohkest arwatud üks wakamaa wana kartuhwli maad, aida tagant ja sigade kopli seest weike aiamaa, weike heinamaa karjatänawa äärest, kui ka weike koppel sepapaja eest heinamaawahel olewa söödi tükiga, kui ka õunapuu aed. Need nimetud maatükid jäewad rendi peale andja pruukida, mille harimiseks rentnik oma hobust peab andma, ja ka sõnnikut kartohwli ja kapsa maa peale.

§.2.

Rentnik peab wana põllumaa wiies %5% põllus pidama: 1/. rukkis, 2/. odras ja kartohwlis, 3/. 1/2 kaeras ja 1/2 linas, 4/. härjapeas ja 5/. kesas. Kesa põldu ei tohi mingisugust wilja, weel wähem linu külwata.

Tähendus: Kui rentnik tahab, wõib uut maad juure teha sealt kohast, kust rendi peale andja lubab, ilma et selle läbi mets, heinamaa ja karjamaa kahju saaks, aga mitte üle kahe wakamaa ühe korraga.

§.3.

Rentnik saab kõik muud pruugitawad hooned oma kätte, mahaarwatud tagant tuba selle sahwriga, kui ka ukse eest sahwri ja riide ait oma pööninguga. Ka pool talli ja pool kartohwli keldrit.

§.4.

Rentnik saab iga aasta 2 sülda puid ja hagu niipalju, kui kulub oma ehk wõerast metsast sealt, kust rendi peale andja kätte juhatab, mis rentnik ise peab raiuma ja wälja wedama.

Tähendus: Et rendi peale andjal prii korter on, siis peab ka rentnik tema toidu tegemiseks priipuud raiuma ja wälja wedama meie oma krundi pealt, mis mitte rentniku jäo 2 sülla puude külge ei puudu.

§.5.

Rentnik wõtab oma peale kõik selle koha koormad ja maksud, maha arwatud ainult krediitkassa wõlg ja selle protsendid.

§.6.

Rentnik peab hoolega oma kohut täitma nõnda, kui mõistliku peremehe kohus on, elumaja ja kõrwalise hoonete eest kohendades hoolt kandma, nende katuksed ja muud wead parandama, kostnad ja tahma õigel ajal pühkima, tulega alati, aga iseäranis rehtede ajal ettewaatlik olema. Heinamaad muti mulla hunnikudest ja wõsudest puhastma, lagund ajad parandama j.n.e.

Tähendus: Kui selle kolme aasta sees peaks karjalauda ehitus ette tulema, siis on rentniku õigus materjal: kiwid ja palgid oma krundi pealt wedama ilma maksuta, aga eemalt toodud liiwa ja lubja, kui ka meistri tööraha maksab rendi peale andja.

§.7.

Rentnikul ei ole luba õlgi, põhku, ega heinu müia, waid peaab kõik põllusaagi korralikult sõnnikuks tegema, hoolega põldu harides seda wäetada. Tema peab kõige wähemalt 5 wanemat sarwpea looma, 5 lammast ja2 hobust ületalwe pidama. Aga suwel ei wõi tema wõeraid loome oma karjamaa peale sööma wõtta.

§.8. Kui peaks juhtuma, et enne kontrakti lõppemist Kaasiku koht müüdud saab, siis on ka kontrakt murtud ilma wiimse aasta rendi tagasi maksmata. Aga rentnikul jäeb esimise ostmise õigus siis, kui tema wõerastest lubatud hinna tahab maksta, ja nende tingimised täita.

§.9.

Rentnik maksab iga aasta %100% üks sada rubla renti: üks pool 23. Aprillil ja teine pool 20. Detsembril ette ära.

Tähendus: Iga tärminil wõlgu jäenud rendi eest wastab rentnik oma praeguse ja tulewase warandusega, mis rendi peale andjal õigus on seaduse teel kohaliku kohtu läbi kinni panna.

§.10.

Rendi peale andjal on luba 1 lehm, 2 lammast nende talledega ja 1 siga suwel karjamaal pidada, mille hoidmise eest rentnik muretseb %maha arwatud siga%, aga lehma karjas hoidmise eest maksab omanik %1% üks rubla tagasi. Nõndasama peab ka talwel tarwilik kortel loomadele saama antud. Need loomad, mis esimesel suwel rohkem on, peab rentnik aega andma pitkamisi suwel ära müia.

§.11.

Rendi wõtja on Kaasiku koha peale toonud metsa heinu 90 puuda, mille põhjusel tema rendi wõtjal õigus on koha pealt äraminemise korral niisama palju heinu ära wiia, kui wiimse rendi aasta 25. Märtsi kuu päewal ära läheb, kui aga rentnik Jüripäewani koha peale jäeb, siis wõib 30 puuda heinu ära wiia, kui heinu on.-"

See leping on pärast aktiraamatusse kirjutamist lepingu osaliste Aabram Koppelile ja Mihkel Juhkamile etteloetud ja nendest allakirjutud saanud.

Leppiad: A. Koppel [allkiri] M Juhkam [allkiri]

Kohtu Eesistuja: J. Kruze [venekeelne allkiri]

Kohtuliikmed: K Korjas [allkiri] K. Pruntso [allkiri]

J Wehlmann [allkiri]

1898.a. 16. Aprillil palusiwad Salla wallakohut Salla wallas elustawad Aabram Koppel ja Mihkel Juhkam, kes mõlemad wallakohtule tuntud, nende kirjaliku rendi kontrahi selle kohtu akti raamatusse sisse kirjutada järgmise sisuga:

"Rendi kontraht.

Alltähendatud päeval on Kärus Kaasiku koha omaniku A Koppel ja Selli walla liikme Mihkel Juhkami wahel Kaasiku koha rendikaup kolme aasta peale, see on 1898.a. 23. Aprillist kuni 1901 - 23. Aprilli kuu päewani maha tehtud.

§.1.

Rentnik saab oma kätte kõik Kaasiku koha põllud, heina- ja karjamaad, mahaarwatud õuewärawast rohkest arwatud üks wakamaa wana kartuhwli maad, aida tagant ja sigade kopli seest weike aiamaa, weike heinamaa karjatänawa äärest, kui ka weike koppel sepapaja eest heinamaawahel olewa söödi tükiga, kui ka õunapuu aed. Need nimetud maatükid jäewad rendi peale andja pruukida, mille harimiseks rentnik oma hobust peab andma, ja ka sõnnikut kartohwli ja kapsa maa peale.

§.2.

Rentnik peab wana põllumaa wiies %5% põllus pidama: 1/. rukkis, 2/. odras ja kartohwlis, 3/. 1/2 kaeras ja 1/2 linas, 4/. härjapeas ja 5/. kesas. Kesa põldu ei tohi mingisugust wilja, weel wähem linu külwata.

Tähendus: Kui rentnik tahab, wõib uut maad juure teha sealt kohast, kust rendi peale andja lubab, ilma et selle läbi mets, heinamaa ja karjamaa kahju saaks, aga mitte üle kahe wakamaa ühe korraga.

§.3.

Rentnik saab kõik muud pruugitawad hooned oma kätte, mahaarwatud tagant tuba selle sahwriga, kui ka ukse eest sahwri ja riide ait oma pööninguga. Ka pool talli ja pool kartohwli keldrit.

§.4.

Rentnik saab iga aasta 2 sülda puid ja hagu niipalju, kui kulub oma ehk wõerast metsast sealt, kust rendi peale andja kätte juhatab, mis rentnik ise peab raiuma ja wälja wedama.

Tähendus: Et rendi peale andjal prii korter on, siis peab ka rentnik tema toidu tegemiseks priipuud raiuma ja wälja wedama meie oma krundi pealt, mis mitte rentniku jäo 2 sülla puude külge ei puudu.

§.5.

Rentnik wõtab oma peale kõik selle koha koormad ja maksud, maha arwatud ainult krediitkassa wõlg ja selle protsendid.

§.6.

Rentnik peab hoolega oma kohut täitma nõnda, kui mõistliku peremehe kohus on, elumaja ja kõrwalise hoonete eest kohendades hoolt kandma, nende katuksed ja muud wead parandama, kostnad ja tahma õigel ajal pühkima, tulega alati, aga iseäranis rehtede ajal ettewaatlik olema. Heinamaad muti mulla hunnikudest ja wõsudest puhastma, lagund ajad parandama j.n.e.

Tähendus: Kui selle kolme aasta sees peaks karjalauda ehitus ette tulema, siis on rentniku õigus materjal: kiwid ja palgid oma krundi pealt wedama ilma maksuta, aga eemalt toodud liiwa ja lubja, kui ka meistri tööraha maksab rendi peale andja.

§.7.

Rentnikul ei ole luba õlgi, põhku, ega heinu müia, waid peaab kõik põllusaagi korralikult sõnnikuks tegema, hoolega põldu harides seda wäetada. Tema peab kõige wähemalt 5 wanemat sarwpea looma, 5 lammast ja2 hobust ületalwe pidama. Aga suwel ei wõi tema wõeraid loome oma karjamaa peale sööma wõtta.

§.8. Kui peaks juhtuma, et enne kontrakti lõppemist Kaasiku koht müüdud saab, siis on ka kontrakt murtud ilma wiimse aasta rendi tagasi maksmata. Aga rentnikul jäeb esimise ostmise õigus siis, kui tema wõerastest lubatud hinna tahab maksta, ja nende tingimised täita.

§.9.

Rentnik maksab iga aasta %100% üks sada rubla renti: üks pool 23. Aprillil ja teine pool 20. Detsembril ette ära.

Tähendus: Iga tärminil wõlgu jäenud rendi eest wastab rentnik oma praeguse ja tulewase warandusega, mis rendi peale andjal õigus on seaduse teel kohaliku kohtu läbi kinni panna.

§.10.

Rendi peale andjal on luba 1 lehm, 2 lammast nende talledega ja 1 siga suwel karjamaal pidada, mille hoidmise eest rentnik muretseb %maha arwatud siga%, aga lehma karjas hoidmise eest maksab omanik %1% üks rubla tagasi. Nõndasama peab ka talwel tarwilik kortel loomadele saama antud. Need loomad, mis esimesel suwel rohkem on, peab rentnik aega andma pitkamisi suwel ära müia.

§.11.

Rendi wõtja on Kaasiku koha peale toonud metsa heinu 90 puuda, mille põhjusel tema rendi wõtjal õigus on koha pealt äraminemise korral niisama palju heinu ära wiia, kui wiimse rendi aasta 25. Märtsi kuu päewal ära läheb, kui aga rentnik Jüripäewani koha peale jäeb, siis wõib 30 puuda heinu ära wiia, kui heinu on.-"

See leping on pärast aktiraamatusse kirjutamist lepingu osaliste Aabram Koppelile ja Mihkel Juhkamile etteloetud ja nendest allakirjutud saanud.

Leppiad: A. Koppel [allkiri] M Juhkam [allkiri]

Kohtu Eesistuja: J. Kruze [venekeelne allkiri]

Kohtuliikmed: K Korjas [allkiri] K. Pruntso [allkiri]

J Wehlmann [allkiri]


TAGASI KUVA MÄRGENDUS