1898.a. 7. Mail palusiwad Salla walla kohut Salla wallas Käru kogukonnas elustawad Jaan Koorts ja Pääru Mustsaar, kes mõlemad wallakohtule tuntud, nende kirjaliku rendi kontrahi selle kohtu akti raamatusse sissekirjutada järgmise sisuga:

"Raharendi kontrakt.

Kärus 1898.a. 23. Aprillil

Mina Salla wallas Käru külas elustaw Salla walla liige Pääru Mustsaar olen omale Salla wallas Käru külas elustawa Salla walla liikme päriskoha omaniku Jaan Koortsi käest koha rentinud ühe aasta peale, mille suurus on 28 1/2 tiinu ja maksan selle eest 140 Rbl. renti. Pool sellest, see on 70 Rbl. maksan 23. Aprillil ja pool, see on jälle 70 Rbl. maksan 23. Oktobril 1898. aastal. Koha wõtan mina oma kätte järgmiste tingimistega:

1. Koha omaniku kätte jäeb 1 wakamaa põldu, kaks rohuaeda, teine aed teise tua juure ja neli peenart kapsa maad sealt, kus rentnik omalegi kapsaid maha teeb.

2. Koha omanik wõtab omale ühe küini maa kahes tükis olewad heinamaad, mille peal olewa heina peremees ise ära teeb ja ka rentnikud aitawad teha.

3. Põllu peal wõtab peremees ühe tüki täis külwatud ristiku maad oma hoole alla ja niidab seal peal olewa ristiku oma hobusele ja sügisel teeb rentnik rukkid sinna peale.

4. Kõik selle koha järele olewad põllud peab rentnik hoolega harima ja korras pidama ja head seemet sinna peale külwama. Ühe terwe põllu peab rentnik sügise rukkid täis külwama, kartowlid wõib rentnik kuus tündrit maha teha ja linu wõib seitse setwerikud maha külida, muud wilja wõib rentnik nii palju teha, kui tema ise arwab.

5.Kesa põldu wõib rentnik üks neljandik wilja all pruukida, nimelt sinna peale linu ja wikkisid külwata ja sügisel sinna asemele sõnnikut wedada jarukkid peale teha, ka wõib peremees ühe setweriku linu kesale külwada oma tarwis.

6. Rentnik peab selle koha peal omal 5 lammast, 6 sarwlooma ja 2 hobust pidama nii hästi suwel, kui talwel, kes selle koha pealt saadud põhud, haganad ja heinad ära sööwad ja sõnnikud teewad; neid loomasid ei tohi rentnik mitte enne ära müia, kui tema koha pealt ära läheb, see on 1899.a. 23. Aprillil, ega ka kauemast seal söömas pidada.

7. Koha omanikul jäeb loomasid rentniku karjama peale ja ka heinamaale käima suwel 2 lehma ja lambaid nii palju kui on ; talwek jäeb üks lehm ja kaks lammast ja kui neil talled on, siis peawad nemad ikka ühes süia saama.

8. Rentnik peab peremehele tema loomade jäuks ja lammaste jäuks 20 puuda peenikesi aru heinu, põhku ja haganaid sügisel andma nimelt: kahe odra rehe põhud ja haganad. Hobuse wõib peremees omal pidada nende heintega, mis tema ise teeb selle heinamaa pealt, mis tema oma kätte wõtnud.

Rentnik saab omale 3 sülda arsina puid põletamise tarwis ja hagu nii palju, kui tarwis on ; puud ja haod raiub rentnik ise sealt, kust peremee näitab ja käsib ja metsast wälja weab rentnik ise.

9. Kõik selle koha järel olewad heina ja karja maad peab rentnik hoolega kaitsema ja järelwaatama, et mitte selle koha piiride kõrwal olewad wõerad sinna peale ei saa tallama.

10. Kõik selle koha pealt saadud heinu, põhku, õlgi ja haganaid ei tohi rentnik mitte kõrwale saata ega koguni ära müia ilma peremehe lubata ja ei tohi ka ülekohtusel wiisil sõnnikusse ajada ega sõnnikut ära müia.

11. Kõik selle koha peal olewad majad jäewad rentniku kaitsmise ja ülewaatamise alla, nimelt: üks elumaja rehe tuaga, kaks aita, karjalaut ja põhustik ja heinamaa peal olewad kolm küini ; kõik nende majade katuksed peab rentnik parandama, kui tuul neid äralõhkunud ja ka muud weikesed wead parandab rentnik oma kuluga nende majade juures.-

12. Kõik selle koha piiride peal olewad ajad peab rentnik korras pidama ja parandama selle koha peal olewast metsast raiutud puudega sealt, kust peremees näitab käseb raiuda ehk kui tarwis mõnda kohta uut teha, siis ostab peremees teibad ja roikad raiub rentnik selle koha metsast ja teeb aja walmis peremehe käsu järele.

13. Ka selle koha iga aastased teejõud nii hästi kewade, kui ka sügise peab rentnik korra pärast ja ilusti ära parandaja ja tegema. Nii ka kõik walla töö ja korra päewad peab rentnik korra pärast ja puudumata ära tegema.

14. Kõik selle talu karjaloomad nii hästi rentnikul kui peremehel peawad ühes karja laudas olema ilma mingisuguse selle peale tulewa pahanduseta.

15. Koha pealt äraminemise aeg, see on: 1899. aastal 23. Aprillil peab rentnik selle talu kõige õigustega ja seadustega jälle peremehele tagasi andma nii kuidas tema oma kätte wõtnud.

16. Koha peale tulemise korral on rentnik umbes arwate 50 puuda heinu sisse toonud, mis heinad koha pealt äraminemise korral jälle, kui neid järele jäeb, wõib ärawiia.-

See kauba kontrakt on pärast aktiraamatusse kirjutamist konntrahi tegijatele Jaan Koortsile ja Pääru Mustsaarele etteloetud ja nendest allakirjutud saanud.-

Rendiandja Jaan Koortsi asemel, kes kirja mõista on allakirjutanud T Weidebach [allkiri]

Rentnik Pääru Mustsaare asemel, kes ise kirja ei mõista on tema palwe peale alla kirjutanud T Weidebach [allkiri]

Kohtu Eesistuja: Kr... [allkiri]

Kohtu liikmed: K Korjas [allkiri]

K. Pruntso [allkiri]

J. Wehlmann [allkiri]

Kirjutaja J Tamm [allkiri]