sel 28. Septembril 1874.

Sel 28. Septembril c. kell pool 12 enne lõunat tulli Lustimõisa kubjas Ado Joakit sija koggokonna kohto maja manno, ja andse omma poja Karl Joakiti surma perrast teedmist, nink selsammal ajal kel 12 sõitse Päkohtomees Wanna Anzmõisa wallitsussele teedmist andma selle Karl Joakiti surma perrast. Päle lõuna sel sammal päiwal kel 2 tulli Wanna Anzmõisa Tohtri herra Schwartz kohtumaja manno nink sõitse wibimata Saeorra weski manno, kun Karl Joakiti ärrä tappetu koolu-kehha mõtsan olli. Tohtri herraga sõitsewa Päkohtomees Märt Lüüs ja Wallawannemb Johann Zimmer ja mitto muid innimessi ütten. Mes ülleültse selle man tähhele-pannemisse wäärt om (lõitu), sedda om Tohtri herra Schwartz omma käekirjaga Keiserlikku Wõrro Maakohtole sel 28. Septembril 1874 teeda andnu.

Sel 3. Octobril 1874.

Sel 2. Oktobril c. õddakult toodi Saeorra weski mant möldre Johann Kund 2 wahhi al sija kohtomaja manno ja om siin wangimaja kinni pantu, nink om sel 3. Octobril c. temma käest küssitu sedda jahhi päle minnekit Karl Joakitiga ja ka taggasi tullekit. 

Johann Kund andse nidate kostust: "Reedi, se om sel 27. Septembril c., hommukult warra läts Karl Joakit ja koolmeistre Johann Uibopuu mõtsa jahhi päle, Perrajärwe mõtsa, ja tulliwa keskpäiwa ajal, ehk ka ildamb, koddo nink seiwa lõunat, päle söögi läts koolmeistre Johann Uibopuu ärra koddo minnema, ja Karl Joakit läts koa mant rehhe pole minnema; kui Karl Joakit taggasi tulli, sis üttel temma minnole: "Minna käwwe kartohwli-wõtjide man, ja nüüd lähha minna rehhe manno nink kae kas willi jo puhtas saab, nakka sinna een mõtsa jahi päle minnema, kül minna lähha pea perra, minne sinna Laggepallo nurme pole, minna lähha pea järgi. Se kõnne olli kel 4 päle lõunat; minna es lähha ka mitte kaugembale kui Laggepallo nurme päle, säält tulli minna taggasi, sedda maad om 1/2 ehk 3/4 wersta, minna odasi weidi aiga ja hõikasi nink willistasi, ent minna es kule ja es näe Karl Joakiti, sis nakkasi ärra koddo tullema; sedda aiga olli üts pool tundi, sis olli minna jälle koddo taggasi. Kui minna koddo tulli, sedda näggi Karl Joakiti naine Lena ja rehhe mant pole-tera-mehhe Peter Treumuth, Ernitz Kangro ja wennelane Nikita Baramanow ja temma wannemb poig, ne olliwa kõrtsi tarren, sis pandse minna weski rinni sittaga ärrä kinni ja küssisi neide käest, kas perremees koddo om, ent nemma kostsewa, et nemma sedda mitte ei tija; sis tulli ka perrenaine kõrtsitarre ja ütles minnole: "Kas jo ni ruttu taggasi ollet! Kus perremees om?" Sis kostse minna: "Minna odasi kawwa aiga, nink et perremees perra es tulle, sis tulli minna ka ärrä koddo, mes minna ütsinda mõtsan piddi teggema." Selle päle ütles perrenaine: "Nüüd samma läts perremees kartohwli krawi pole ja minna käwwe tedda saatman, temma läts mõtsa, ja minna tulli ärra koddo."

Minna ei olle püssa pauku mitte kuuldnu, ent muu innimesse ütliwa püssi-pauku ollewat kuuldnu, Karl Kender ja ka karjusse karja man, kes selle saare al karjaga omma olnu, kun saare pääl Karl Joakiti ärrä tappetu ülles-löwweti, ommawa püssi pauku kuuldnu. 

Õddakult ilda kella 9 ajal üttel perrenaine: "Se ei olle õige assi, et minno mees koddo ei tulle, temma käuss omma püssitega mõtsan ümbre, 2 püssi om temma jo lahki lasknu."

Tõisel hommukul kella 8 ajal saatse perrenaine meid mõtsa omma meest otsima, nink Karl Kender lõidse Karl Joakiti koolu-kehha mõtsan ülles, sis lätsi minna, Peter Koemõtz, Peter Treumuth ja 2ne Peter Koemõtz ka Karl Joakiti koolu-kehha manno. Kui meije Karl Joakiti koolu-kehha ülles lõidseme, sis jätti meije Karl Kenderi selle /koolu-/kehha manno wahhis ja nakkasi ärrä koddo tullema, hoowi wärrawa man olli perrenaine ja kutse meid weel mõtsa taggasi perremeest ülles otsma, ent minna ütlesi perrenaisele: "Ei olle ennamb waja otsita, meije olleme tedda jo ülles lõidnu." Sedda kuulden nõrkatas perrenaine ärrä ja ikse paljo, sis lätsime kik jälle mõtsa taggasi selle kottusse päle kos Karl Joakiti koolnu-kehha olli.

Sel wäikesel püssal, kellega minna reedi jahhi pääl käwwe, olli wanna lahheng sissen. Kats näddalit aiga ei olle minna sedda püssi wälja lasknu ja weel wähhemb ümbre ladinu."

Sel 5. Octobril 1874.

Sel 5. Octobril c. omma ne alnimmitedu tunnistusse wasta wõetu. 

Tunnistaja Johann Uibopuu andse tunnistust: "Minna käwwe sel 27. Septembril c. Karl Joakitiga hommuku warra mõtsan jahhi pääl, ja minnol es olle essi hendast püssa, sis andse Karl Joakit minnole ütte rawwaga püssi, mes karjapoistel karja man ütten om olnu, ja se püss olli laditu; sedda püssi andse Johann Kund minno kätte ja näutas, et se püss es saija mitte winnan eddimetse ülles-tõmbamisse man, enge peab eddesi taggasi ligutama, seni kui winna ülles jääb. Minna laskse mõtsan selle püssi ütte Laas-püwwe päle wälja, nink perrast lätsime ärrä Saeorra päle taggasi. Minna pandse selle püssi ilma ladimata Saeorra ello-maja wööruste nagla päle /:otsa:/ ja Johann Kund pandse minno hobbese wankri ette ja pandse ka jahhu-kotti wankri päle; sis nakkasi minna ärra koddo tullema, mes perran minno sääl sündis, sedda ei tija minna."

Tunnistaja Nikita Baramanow andse tunnistust: "Minna istusi Saeorra kõrtsin ütsinda, sis tulli möldre Johann Kund kõrtsi tarre ja wandus perremeest neide sõnnuga: "Temma kurrat pettab minno mõtsa jahhi päle nink jättab egga kõrd minno ütsinda mõtsa ja tulleb essi ärra koddo," nink küssis minno käest: "Kas perremees koddo om?" Selle päle kostse minna, et perremees ei olle weel mitte koddo tulnu. Sis astus Karl Joakiti perrenaine kõrtsi-tarre nink Johann Kund küssis ka perrenaise käest, kas perremees koddo om, ent se naine kostis, et perremees weel koddo ei olle; selle päle küssis Joh. Kund, kas penni /koer/ om koddo, nink perrenaine kostis, et penni kül koddon om. Perrenaine läts tagga-tarre, möldre Joh. Kund istus kõrtsi-tarre pengi päle mahha nink minno wannemb poeg Steppan tulli Maddis Wallneriga tarre. 

Minna kuuldse arwata kella nelja ajal ütte püssi pauku, ja sääl pool olli ka se püssi pauku helli kuulda, kos Karl Joakiti koolu kehha ülles lõitu. 

Sedda näggi minna kui möldre Joh. Kund hoowi-wärrawast sisse tulli, ent kost poolt temma wärrawa manno tulli, sedda minna es näe. 

Perremees omma naisega ellasiwa wäega rahhulikku ello, ni et minna neide wahhel kunnagi tülli ehk sõnnawaeldamist ei olle kuuldnu."

Tunnistaja Karl Kender andse nidate tunnistust: "Minna es näe perremehhe ei ka möldre jahhi päle minnekist middake, ja es näe ka mitte sedda, kunnas möldre mõtsast jahhi päält taggasi tulli, enge Peter Treumuth kõnneles minnole et möldre Johann Kund om pole õddakus pole ajal koddo tulnu; sedda kõnneles minnole ka Nikita Baramanow ja temma poig Zopka. Minna kuuldse ütte püssi pauku õddakul, kui jo päiw pea mõtsa ladwade tassa alla-minneman olli. 

Perrenaine käskse minno poolpäiwa hommukult warra wäiku walgeka Pikkasare mõtsawahhi pole kaema ja küssima minna, kas perremees ehk sääl om käunu ehk ka sääl om, ent sääl ütteldi minnole, et nemma meije perremeest ei eila, ei ka täämba ei olle nännu. Sis tulli minna Pikkasarelt Saeorra päle taggasi ja kõnneli sedda omma perrenaisele, et perremees mitte Pikkasaren ei olle. Selle päle käskse perrenaine meid mõtsa perremeest otsma minna, Johann Kund, Peter Treumuth, Peter Koemõtz ja 2 Peter Koemõtz, meije lätsime kik 5 meest mõtsa perremeest otsma, nink minna johtusi selle kottusse päle kon perremehhe koolu-kehha maan olli, sis hõikasi minna muid sinna nink sellepäle tulliwa ka kik sinna manno."

Tunnistaja karjus Hilka Baramanow, 12 aastat wanna, andse tunnistust: "Meije ollime karjaga Zorri-nidu pääl, sis läts möldre Johann Kund 2 kõrda karjast mööda ja tõrreli meid, mis meije karjaka nidu pääl ollime; meije nakkasime karjaga koddo tullema, nink kui meije eddimetse lande kotsile karjaka saime, sis olli üts püssi-pauk mõtsan kuulda. Sel ajal olli jo päiw mõtsa ladwade tassa alla minneman."

Tunnistaja karjus Marri Treumuth, 12 aastat wanna, andse tunnistust nida sammute kui Hilka Baramanow om tunnistanu."

Tunnistaja Steppan Baramanow andse nidate tunnistust: "Möldre Johann Kund olli enne meid koddo tulnu, kui minna ja Maddis Wallner koddo Saeorra pole tullime. Minna kuuldse ütte püssi pauku enne koddo-tullekit, se olli arwata kui päiw weel häste kõrgen olli. Muud ei tija minna middake tunnistada."

Tunnistaja Peter Treumuth andse tunnistust: "Minna es näe mitte Johann Kunda jahhi-päle-minnekit mõtsa, ent temma koddo-tullekit näggi minna kül, päiw olli jo pea pole õddakus-poole ajal. Püssi pauku ei olle minna mitte kuuldnu.

Muud ei tija minna middake ennamb tunnistada."

Tunnistaja Ernitz Kangro andse tunnistust: "Minna ei tija sellest jahhi-päle-minnegist, ei ka taggasi-tullemissest middake tunnistust anda. Minna ei olle middaki nännu ja ei olle ka middake kuuldnu. 

Päkohtomees Märt Lüüs XXX

Kohtomees Karl Wärnik XXX

  "  Juk Hansi XXX

  "  Peter Treumuth XXX

  "  Rein Mändik XXX

Ado Joakit, +Karl Joakiti essa, ei wõtta ennamb möldre Johann Kund wasta, ja om J. Kund täämbatsest päiwast teenistussest wallale. 

K. Joakitil om J. Kundale 

9 1/2 kuu palk massa, 'a 708 1/2 Kop.			67 Rbl.	26 Kop.
Om J. Kund ärra sanu püssa eest	5 Rbl.	Kop.	63	76
Käerahha	5
Kõrtsi wõlg nink muido selget rahha	53	76
Om Joh. Kundal weel palka saada			3 Rbl.	50 Kop.

Päkohtomees Märt Lüüs XXX