Tõnu Negfeldt kaebas kohtusse, tema olla 1885 a. Tagametsa peremehe Mart Schmidtile 25 rbl. raha laenanud mis tema aegamööda ära tasuda lubanud. Nüid olla tema seda raha juba enam kui ühe korra kätte nõudnud, aga Mart ei tahta seda raha nüid mitte maksagi selle peale wabandades, et tema ei olla seda raha mitte enesele wõtnud waid Hans Stern tema wõeras poeg wõida seda maksta sest Stern olla seda raha ära tarwitanud.
Kaebataw Mart Schmidt waidles, tema ei olla koguni seda laenu seekord küsinud, kui see raha laenatud saanud, tema olla reie al hobust rakkendanud ja seal küsinud Tõnu käest kas Hans on sinu käest raha wõtnud; Tõnu wastanud ei ole ja läinud selle peale tuppa, tema läinud wähe aja pärast järel, kus Tõnu ja Hans juba raha lugenud ja Tõnu annud Hansu kätte 25 rbl.
Tõnu Negfeldt tunnistas, et Mart olla reie al hobuse rakendamise juures tema käest küsinud, kas Hans wõttis sinu käest raha? tema wastanud ei ole wõtnud. Selle peale läinud nemad mõlemad tuppa ja tema pakkunud seal Marti kätte raha, Mart aga ütelnud mis sa sest minu kätte annad, eks sa anna Hansu kätte ja tema annud siis Marti sowimist mööda Hans'u kätte 25 rbl.
Marti wõeras poeg Hans Stern tunnistas, et tema ei olla iialgi Tõnu käest raha laenuks küsinud, ega kaa sell korral kui see 25 rbl. laenatud saanud, see kord olla tema pidanud kirrikusse minema, ja pannud ennast kambris riidesse aga Tõnu ja Mart rakkendanud reie al hoobust; kui tema juba riidis ja teistel hobune rakkendud olnud, läinud nemad kõik tuppa ja seal lugenud Tõnu oma naesega raha siis küsinud Tõnu naene Tiiu Marti käest kelle kätte ma selle raha siis nüid annan? Mart wastanud eks sa anna Hansu kätte ja Tõnu annud tema kätte 25 rbl. raha.
Et see pärimise asi walla kohtu wõimusest üle käib ja seda oma otsustamise alla wõtta ei wõi arwas kohus neile järgmist leppimist pakkuda.
Nagu kohtu käijate seletustest näha, on Mart Schmidt seda laenu küsinud, ehk see kül Hansu tarwituseks pruugitud saanud aga, et Hans Stern oma wõerast isa Mart Schmidti 2 aastad ilma raha palga kaubata otsegu poja asemel on teeninud, siis oli temal õigus sarnasal juhtumise korral 1) pulmad kui kao tarwiline raha summa Marti käest saada pealegi et see Hansu naese wõtmine Marti luba ja kokku leppimisega sündis kelle juures see raha tarwitud sai. [2) et Hansul praegu jõudu seda 25 rbl. maksta ei ole ja talurah.sead. § 1005 pkt. 3 põhjusel ei ole luba kohtul teda tema naese kaaso warandusest seda wõlga maksma sundida, sest et see wõlg enne naese wõtmist ja ilma pruudi teadmata tehtud oli.] Pakkus kohus neile talurahwa seaduse § 989 pkt. 2 põhjusel leppimist nime peale pannes, et Mart maksaks 15 rbl. ja Hans 10 rbl. selle wõla tasumiseks.
Mart Schmidt oli selle ettepanekuga rahul aga Hans ei leppinud ega lubanud mitte üht rbl.oma peale tasuda wõtta waid nõudis suremad kohut, mis neile kaa anda lubati kui nemad lähema päewade sees selle wõlla maksmisega kokku ei leppi.
Surema kohtu nõudmine antud 8mal Leikusekp. s.a.
Tõnu Negfeldt kaebas kohtusse, tema olla 1885 a. Tagametsa peremehe Mart Schmidtile 25 rbl. raha laenanud mis tema aegamööda ära tasuda lubanud. Nüid olla tema seda raha juba enam kui ühe korra kätte nõudnud, aga Mart ei tahta seda raha nüid mitte maksagi selle peale wabandades, et tema ei olla seda raha mitte enesele wõtnud waid Hans Stern tema wõeras poeg wõida seda maksta sest Stern olla seda raha ära tarwitanud.
Kaebataw Mart Schmidt waidles, tema ei olla koguni seda laenu seekord küsinud, kui see raha laenatud saanud, tema olla reie al hobust rakkendanud ja seal küsinud Tõnu käest kas Hans on sinu käest raha wõtnud; Tõnu wastanud ei ole ja läinud selle peale tuppa, tema läinud wähe aja pärast järel, kus Tõnu ja Hans juba raha lugenud ja Tõnu annud Hansu kätte 25 rbl.
Tõnu Negfeldt tunnistas, et Mart olla reie al hobuse rakendamise juures tema käest küsinud, kas Hans wõttis sinu käest raha? tema wastanud ei ole wõtnud. Selle peale läinud nemad mõlemad tuppa ja tema pakkunud seal Marti kätte raha, Mart aga ütelnud mis sa sest minu kätte annad, eks sa anna Hansu kätte ja tema annud siis Marti sowimist mööda Hans'u kätte 25 rbl.
Marti wõeras poeg Hans Stern tunnistas, et tema ei olla iialgi Tõnu käest raha laenuks küsinud, ega kaa sell korral kui see 25 rbl. laenatud saanud, see kord olla tema pidanud kirrikusse minema, ja pannud ennast kambris riidesse aga Tõnu ja Mart rakkendanud reie al hoobust; kui tema juba riidis ja teistel hobune rakkendud olnud, läinud nemad kõik tuppa ja seal lugenud Tõnu oma naesega raha siis küsinud Tõnu naene Tiiu Marti käest kelle kätte ma selle raha siis nüid annan? Mart wastanud eks sa anna Hansu kätte ja Tõnu annud tema kätte 25 rbl. raha.
Et see pärimise asi walla kohtu wõimusest üle käib ja seda oma otsustamise alla wõtta ei wõi arwas kohus neile järgmist leppimist pakkuda.
Nagu kohtu käijate seletustest näha, on Mart Schmidt seda laenu küsinud, ehk see kül Hansu tarwituseks pruugitud saanud aga, et Hans Stern oma wõerast isa Mart Schmidti 2 aastad ilma raha palga kaubata otsegu poja asemel on teeninud, siis oli temal õigus sarnasal juhtumise korral 1) pulmad kui kao tarwiline raha summa Marti käest saada pealegi et see Hansu naese wõtmine Marti luba ja kokku leppimisega sündis kelle juures see raha tarwitud sai. [2) et Hansul praegu jõudu seda 25 rbl. maksta ei ole ja talurah.sead. § 1005 pkt. 3 põhjusel ei ole luba kohtul teda tema naese kaaso warandusest seda wõlga maksma sundida, sest et see wõlg enne naese wõtmist ja ilma pruudi teadmata tehtud oli.] Pakkus kohus neile talurahwa seaduse § 989 pkt. 2 põhjusel leppimist nime peale pannes, et Mart maksaks 15 rbl. ja Hans 10 rbl. selle wõla tasumiseks.
Mart Schmidt oli selle ettepanekuga rahul aga Hans ei leppinud ega lubanud mitte üht rbl.oma peale tasuda wõtta waid nõudis suremad kohut, mis neile kaa anda lubati kui nemad lähema päewade sees selle wõlla maksmisega kokku ei leppi.
Surema kohtu nõudmine antud 8mal Leikusekp. s.a.
