Laiksaare: Protokolliraamat (1880-1883)
| Leidandmed | EAA.4529.1.5 |
|---|---|
| Kaader | 261 262 263 |
| Daatum | 26.11.1882 |
| Protokolli number | 170 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Jürri | Saul | Jüri Saul | Kohtumees |
| Pehter | Tipse | Peeter Tips | Kohtumees |
| Willem | Unnifer | Willem Unifer | Kohtumees |
| Johann | Warrik | Johan Warik | Kirjutaja |
Koha sisseseadmise kiri (: Regulärimise akt.)
II Ülewal kirjutud piiriredes seisawad maamöötmise põhjusel talupoea Peeter Wiir kätte pidamiseks antud 2,28 dessatini maad ja nimelt:
| heinamaad | 0.63 des. |
| Karjamaad | 1.65 -,,- |
| Üleüldse kolbliku maad: | 2.28 dess. |
IV. Kõik ülewal nimetatud maad, pruukimised ja õigused saawad talupoeale Peeter Wiir alatiseks pidamiseks antud edasi minewa perimise õigusega üks rubla kolmkümme wiis koppikad (1 rbl. 35 cop.) rendi aastase makso eest. See rent järel 1889 aastani muutmata ja piab wistist ja tõrkumata igal aastal kahes terminis, kas kuu peale kroonukassasse ette sisse maksetud saama, tasutud saab nõnda et üks pool sell 23 Aprrilli kuu, tõine pool sell 23 Oktobri kuu peawal. Tähendus: See nüüdne maapidaja ja tema naene on eluaeal 65 kop. rendi maksost prii, peramine rendi jago 70 cop peawad kroonukassa sisse maksetud saama. Nenda perandajad aga ei ole mitte sest rendi wahendust prii.
V Korraliste kroonumaa ja kogukonna maksude ja koormade kiirelikul tasumisel piab maakoha peremees ette kirjutud paikliki seadaste ja kõige kõrgemalt kinnitatud reeglite alla heitma
VI. Kui talukoha peremehel maksmata jäänud krunti intresside wõlg nii kõrgeks piaks kaswama, et aasta rendiga ühe tasa läheb ja wõla pitkema wiibimise perast õigel aeal ja säetud wiisil luba ei ole palutud, ja kui kõik wõla tasumise tagasundimiseks katsutud politseilikud ette wõtmised asjata näitawad olema, siis on
VII. Talu koha alatise pidamise õiguse kättesaamine ja ära andmine ja ärarentimine, ei ole mittemuidu lubatud, kui et maa krunt täielikul seisusel ilma jautamist jääb ja üksnes Baltia kubermangude riigi kroonumõisade walitsuse iseäralikul lubadusel.
VIII Kui talu ehk maakrundi peremees ära sureb, lähewad need selle kirja jarele temale antud õigused ja koormad tema seatud pärijatele, siiski ilma maakrundi jautamist, aga inimene ise, kelle katte talukoha walitsus pärimise õiguse mööda piab saama, saab seiswa kohaliste seaduste ja pruukimise põhjusel kinnitatud.
IX. Kui kõige wiimasest kohtust tehtud otsuse järel waidlemise peale jäänud maad ja serwituti õiguste üle talupoeg ühe tükki eesseiswas kirjas temale antud pruukimised kautab ja koguni wõimatu piaks olema täistest prii kroonu maadest temale tasude eest anda, siis on talu koha peremehel õigus krundiintresside wähendamist sell mõõdul taga nõuda, kuida siin kirjas kinnitatud taksieerimise hind tema käest ära wõetud kasusaagi ette wälja arwatud saab.
X Kui talukoha pidaja piaks soowima 10dal paastukuupääwal 1869 aastal kõigekõrgemalt kinnitud käsu (Ukasi) paragrahwi 15,16 ja 17 põhjosel tema kätte pidada antud maakrunti enesele ommanduseks nõuda, siis on tema kohus Baltia kubermangode riigi=kroonumõisade walitsuse ülemale seda teada anda, seal juures temale antud reguläirimise=kiri ette panna. Selle asemele antakse temale ostetud maakrundi üle kauba kontract (ostmise kiri) wälja, kusjuures kohaomanik esimise aasta algusel, mis pärast kontracti tegemist tuleb, ostmise hinna wõla kustutamise maksu endise rendi asemel piab maksma.
XI Talopoeal on oigus tema kätte alatiseks pidamiseks antud talu ehk maakrundi järgmise põhjuse peab enesele omaduseks osta. Maakrundi müümise hind saab niisuguse kappitali suuruseks arwatud, kellest aastane krundi rent neli 4 protsenti (4%) wälja teeb ja talupoeg wõib kõik seda samma aega mööda iga aastaliku wiis ja ühe poole 5 1/2 % protsenti sisse maksmisega 49 aastal maha kustutada.
XII. Otsetud maakrundi omanikul on luba, peale iga aastase ostmise hinna tasumise osa weel iseäralist sissemaksut toimendada, kas selge rahaga ehk wiie protsentiliste riigi paberitega nende nime hinna jarele. Niisugused sissemaksmised saawad maakrundi müümise hinna wõlast maha arwatud, ja tuleb selle läbi järgmise aasta hakkatusel wastaliku sissemaksmisele wähendust, nõnda et sissemaksetud rahasuma kokko (5 1/2 %) wiis üks pool protsenti maha jäeb. Estnimetatud sissemaksmised ei tohi mitte wähemad olla kui 100 rbl. hinna paberitte nime hinna järel.
Koha sisseseadmise kiri (: Regulärimise akt.)
II Ülewal kirjutud piiriredes seisawad maamöötmise põhjusel talupoea Peeter Wiir kätte pidamiseks antud 2,28 dessatini maad ja nimelt:
| heinamaad | 0.63 des. |
| Karjamaad | 1.65 -,,- |
| Üleüldse kolbliku maad: | 2.28 dess. |
IV. Kõik ülewal nimetatud maad, pruukimised ja õigused saawad talupoeale Peeter Wiir alatiseks pidamiseks antud edasi minewa perimise õigusega üks rubla kolmkümme wiis koppikad (1 rbl. 35 cop.) rendi aastase makso eest. See rent järel 1889 aastani muutmata ja piab wistist ja tõrkumata igal aastal kahes terminis, kas kuu peale kroonukassasse ette sisse maksetud saama, tasutud saab nõnda et üks pool sell 23 Aprrilli kuu, tõine pool sell 23 Oktobri kuu peawal. Tähendus: See nüüdne maapidaja ja tema naene on eluaeal 65 kop. rendi maksost prii, peramine rendi jago 70 cop peawad kroonukassa sisse maksetud saama. Nenda perandajad aga ei ole mitte sest rendi wahendust prii.
V Korraliste kroonumaa ja kogukonna maksude ja koormade kiirelikul tasumisel piab maakoha peremees ette kirjutud paikliki seadaste ja kõige kõrgemalt kinnitatud reeglite alla heitma
VI. Kui talukoha peremehel maksmata jäänud krunti intresside wõlg nii kõrgeks piaks kaswama, et aasta rendiga ühe tasa läheb ja wõla pitkema wiibimise perast õigel aeal ja säetud wiisil luba ei ole palutud, ja kui kõik wõla tasumise tagasundimiseks katsutud politseilikud ette wõtmised asjata näitawad olema, siis on
VII. Talu koha alatise pidamise õiguse kättesaamine ja ära andmine ja ärarentimine, ei ole mittemuidu lubatud, kui et maa krunt täielikul seisusel ilma jautamist jääb ja üksnes Baltia kubermangude riigi kroonumõisade walitsuse iseäralikul lubadusel.
VIII Kui talu ehk maakrundi peremees ära sureb, lähewad need selle kirja jarele temale antud õigused ja koormad tema seatud pärijatele, siiski ilma maakrundi jautamist, aga inimene ise, kelle katte talukoha walitsus pärimise õiguse mööda piab saama, saab seiswa kohaliste seaduste ja pruukimise põhjusel kinnitatud.
IX. Kui kõige wiimasest kohtust tehtud otsuse järel waidlemise peale jäänud maad ja serwituti õiguste üle talupoeg ühe tükki eesseiswas kirjas temale antud pruukimised kautab ja koguni wõimatu piaks olema täistest prii kroonu maadest temale tasude eest anda, siis on talu koha peremehel õigus krundiintresside wähendamist sell mõõdul taga nõuda, kuida siin kirjas kinnitatud taksieerimise hind tema käest ära wõetud kasusaagi ette wälja arwatud saab.
X Kui talukoha pidaja piaks soowima 10dal paastukuupääwal 1869 aastal kõigekõrgemalt kinnitud käsu (Ukasi) paragrahwi 15,16 ja 17 põhjosel tema kätte pidada antud maakrunti enesele ommanduseks nõuda, siis on tema kohus Baltia kubermangode riigi=kroonumõisade walitsuse ülemale seda teada anda, seal juures temale antud reguläirimise=kiri ette panna. Selle asemele antakse temale ostetud maakrundi üle kauba kontract (ostmise kiri) wälja, kusjuures kohaomanik esimise aasta algusel, mis pärast kontracti tegemist tuleb, ostmise hinna wõla kustutamise maksu endise rendi asemel piab maksma.
XI Talopoeal on oigus tema kätte alatiseks pidamiseks antud talu ehk maakrundi järgmise põhjuse peab enesele omaduseks osta. Maakrundi müümise hind saab niisuguse kappitali suuruseks arwatud, kellest aastane krundi rent neli 4 protsenti (4%) wälja teeb ja talupoeg wõib kõik seda samma aega mööda iga aastaliku wiis ja ühe poole 5 1/2 % protsenti sisse maksmisega 49 aastal maha kustutada.
XII. Otsetud maakrundi omanikul on luba, peale iga aastase ostmise hinna tasumise osa weel iseäralist sissemaksut toimendada, kas selge rahaga ehk wiie protsentiliste riigi paberitega nende nime hinna jarele. Niisugused sissemaksmised saawad maakrundi müümise hinna wõlast maha arwatud, ja tuleb selle läbi järgmise aasta hakkatusel wastaliku sissemaksmisele wähendust, nõnda et sissemaksetud rahasuma kokko (5 1/2 %) wiis üks pool protsenti maha jäeb. Estnimetatud sissemaksmised ei tohi mitte wähemad olla kui 100 rbl. hinna paberitte nime hinna järel.