Soone pere peremees Jaak Kerem kaebas kohtusse, nende perenaine ajanud 8mal Jaani kp. oma weised mõisa raiestiku, kus Kubja ja Tagametsa loomad enne olnud. Siis tulnud mõisa metsawaht Jüri Maurer sõimanud ja lubanud teda maha lüia, see on "Riia maa mulgiks ja lapse tapjaks" kus kaa metsa wahi naine teda kaasa sõimata aitanud.
Kaebataw Metsa waht Jüri Maurer tunnistas Soonepere perenaine olla loomad homiku wara raiestiku ajanud kui tema alles kottu tulnud, siis küsinud tema, Kadri kus saa weised ajad, Kadri wastanud "Perset lakku" ja läinud minema ja jätnud wärawa lahti, siis küsinud tema "miks sa wärawa lahti jätad?" Kadri wastanud "kümme kord käin päewas raiestikus ja sada kord jättan wärawa lahti" mis sa kaa rägid osatlenud teda ja käskinud koju oma lõhkise mokkaga lapse juure minna, aga wastu sõimanud ei olla tema mitte.
Metsa waht Jüri Maurer kaebas, et peale selle juhtumise õhtul umbes kella 12 ajal olla tema metsas käinud, seal tulnud Soone pere Jaak temale wastu, ühe teise mehega keda tema pimedas ei olla tunnud, emal metsas olla weel mehi olnud kes tuld teinud, keda waatama tema üksi minna ei olla julgenud arwates neid mõned hobuse wargad wõi mõned masurikad olewad, siis läinud wõtnud tema Maande Jüri kaasa, tagasi tulles ei olla tule tegijaid enam olnud kuid hobused olnud kadunud, läinud jälgi mööda kuini mõisa juure kust nemad kaa hobused leidnud mis Aidamehe ütlemise järel Soonepere Jaak senna olla toonud. Kuna ometi mõisa poolt on lubatud et oma hobuse kui loomad wõib mõisa raiestikus pidada.
Soone pere perenaine waidele tema ei olla koguni metsa wahti sõimanud ega wärawad lahti jättnud.
Soone pere peremees tunnistas tema olla hobused mõisa wiinud, sellepärast, et Aidamees ütelnud kellegil ei ole luba raiestiku lasta.
Kohtu otsus: Kohus mõistis Soone pere peremehe ja Jüri Maureri sõimamise asja sel põhjusel, et nemad mõlemad wastu sõimamist ära salgawad - koguni tühjaks arwata ja kaa tunnismehi neil kummagil ei olnud. Aga, et Soone pere peremees Jaak Kerem on oma loomad mõisa karjamaa peale lasknud ajada kus see mõisa poolt keelatud on ja mitte kohe ära ei ajanud kui metsa waht seda nõudis ja peab talurah.sead. § 1118 põh. wiie weise pealt 'a 10 kop. summa 50 kop. walla laeka heaks trahwi maksma. 3) Et Jaak hobused öösel on mõisa wiinud ilma et nemad keeldud maa peal olid, aga see siisgi Jaagul teadmata oli, ei saa temale selle eest mingid trahwi mõistetud.
Soone pere peremees Jaak Kerem kaebas kohtusse, nende perenaine ajanud 8mal Jaani kp. oma weised mõisa raiestiku, kus Kubja ja Tagametsa loomad enne olnud. Siis tulnud mõisa metsawaht Jüri Maurer sõimanud ja lubanud teda maha lüia, see on "Riia maa mulgiks ja lapse tapjaks" kus kaa metsa wahi naine teda kaasa sõimata aitanud.
Kaebataw Metsa waht Jüri Maurer tunnistas Soonepere perenaine olla loomad homiku wara raiestiku ajanud kui tema alles kottu tulnud, siis küsinud tema, Kadri kus saa weised ajad, Kadri wastanud "Perset lakku" ja läinud minema ja jätnud wärawa lahti, siis küsinud tema "miks sa wärawa lahti jätad?" Kadri wastanud "kümme kord käin päewas raiestikus ja sada kord jättan wärawa lahti" mis sa kaa rägid osatlenud teda ja käskinud koju oma lõhkise mokkaga lapse juure minna, aga wastu sõimanud ei olla tema mitte.
Metsa waht Jüri Maurer kaebas, et peale selle juhtumise õhtul umbes kella 12 ajal olla tema metsas käinud, seal tulnud Soone pere Jaak temale wastu, ühe teise mehega keda tema pimedas ei olla tunnud, emal metsas olla weel mehi olnud kes tuld teinud, keda waatama tema üksi minna ei olla julgenud arwates neid mõned hobuse wargad wõi mõned masurikad olewad, siis läinud wõtnud tema Maande Jüri kaasa, tagasi tulles ei olla tule tegijaid enam olnud kuid hobused olnud kadunud, läinud jälgi mööda kuini mõisa juure kust nemad kaa hobused leidnud mis Aidamehe ütlemise järel Soonepere Jaak senna olla toonud. Kuna ometi mõisa poolt on lubatud et oma hobuse kui loomad wõib mõisa raiestikus pidada.
Soone pere perenaine waidele tema ei olla koguni metsa wahti sõimanud ega wärawad lahti jättnud.
Soone pere peremees tunnistas tema olla hobused mõisa wiinud, sellepärast, et Aidamees ütelnud kellegil ei ole luba raiestiku lasta.
Kohtu otsus: Kohus mõistis Soone pere peremehe ja Jüri Maureri sõimamise asja sel põhjusel, et nemad mõlemad wastu sõimamist ära salgawad - koguni tühjaks arwata ja kaa tunnismehi neil kummagil ei olnud. Aga, et Soone pere peremees Jaak Kerem on oma loomad mõisa karjamaa peale lasknud ajada kus see mõisa poolt keelatud on ja mitte kohe ära ei ajanud kui metsa waht seda nõudis ja peab talurah.sead. § 1118 põh. wiie weise pealt 'a 10 kop. summa 50 kop. walla laeka heaks trahwi maksma. 3) Et Jaak hobused öösel on mõisa wiinud ilma et nemad keeldud maa peal olid, aga see siisgi Jaagul teadmata oli, ei saa temale selle eest mingid trahwi mõistetud.
