Ette tullid kaebaja kutsar Jakob Plink ja Padda mõisa aidameeds Jürri Waldmann.
Jakob Plink on olnud aidamehhe toa kõrwas tüdrukutte toas õhto kel kümme, aidamees on üttelnud: Jakob minne maggama. - Jakob ei olle läinud, nattukesse aia pärrast läind aidamees senna, wõtnud temmast kinni ja tahtnud tedda wälja lükkata, Jakob Plink hakand wasto, selle tülli sees on aidamehhe särk lõhki tõmmatud ja Jakob Plinki pea on werine.
Kaebaja Jakob Plink ütleb: Minna ollen kesknäddal õhto tüdrukutte toas, aidamees ütles minnule: "Jakob minne maggama." Minna ütlesin: Minnul on tarwis weel talli minna. Selle järrele tulli aidamees, wõttis minno rinnust kinni ja tahtis mind välja wissata, minna ütlesin:ei olle tarwis hakkata wälja wiskama, minna lähhen issegi, aidamees hakkas mind peksma, nenda et minna uimaseks jäin ja mahha kukkusin ja pealegi lõi temma minno pähha augo, ja werd on praegust põrrandal maas, mis jooksis minno peast.
Aidamees Jürri Waldman ütleb: Jakob Plinkil ei olle tüdrukutte toas ühtegi teggemist, igga ohto wahhib ja hullab temma tüdrukuttega, se õhto olli Satso aidamees minno toas ja minna ei tahtnud, et Jakob Plink piddi tüdrukutte tuppa jäma, kui meie maggama heidame, minna käskisin tedda kolmele korrale maggama minna, temma ei läinud mitte, siis minna läksin nattukesse aia pärrast ja tahtsin tedda wälja lükkata, temma hakkas wasto, kiskus minno särgi lõhki ja wõttis minno karvust kinni, minna rapputasin nenda, et temma minno juukstest lahtilaskis, siis temma ehk kukkus wasto ukse obbadust ehk käepiddet, omma pea werriseks, agga minna ei olle tedda mitte lönud.
Kog. Koh. wan: J. P. Sinna hullasid wististi nende tüdrukuttega, et aidamees sind hakkas wälja wiskama, ja mikspärrast sinna mitte aidamehhe ütlemisse peale wälja ei läinud.
Jakob Plink ütleb: Minna ei hulland mitte seal, Anno läks minnost möda, minna lõin temmale põlwega möda perset ja ütlesin: sinna anna minnule ikka kiislid, nüüd minna annan sinnule ka, agga selle jures ei olnud ühtegi mürra - aidamehhe käskimist wälja minna ei kuulnud minna ennam kui ühhe korra ja minna ollen mitto õhtad tüdrukutte ja mitmed aidamehhe toas olnud ja kegi ei olle mind wälja aianud, sellepärrast ei teadnud minna ka nüüd selle wälja minnemissega nenda kiiret ollewad.
Kohhus on mõllematte kohtokäiatte tunnistust nenda kui kohto seadus § 17 õppetab; õige süddame ja holega läbbikatsunud ja keik asjad, mis ühhe ehk teise pole kaluvwad omma mõistust ja süddame tunnistust möda läbbiarwanud ja kohto otsust teinud: Aidamees maksab kolm rubla trahwi et Jakob Plink selle tüklli jures werriseks sanud ja Jakob Plink maksab kaks rubla hõb., et tema aidamehhe kässo peale wälja ei läinud ja aidamehhe wasto hakkas.
aidamees Jürri Waldmann ja Jakob Plink ei olnud kogukonna kohto mõistmissega rahhul ja palluwad protokolli wälja.
Ette tullid kaebaja kutsar Jakob Plink ja Padda mõisa aidameeds Jürri Waldmann.
Jakob Plink on olnud aidamehhe toa kõrwas tüdrukutte toas õhto kel kümme, aidamees on üttelnud: Jakob minne maggama. - Jakob ei olle läinud, nattukesse aia pärrast läind aidamees senna, wõtnud temmast kinni ja tahtnud tedda wälja lükkata, Jakob Plink hakand wasto, selle tülli sees on aidamehhe särk lõhki tõmmatud ja Jakob Plinki pea on werine.
Kaebaja Jakob Plink ütleb: Minna ollen kesknäddal õhto tüdrukutte toas, aidamees ütles minnule: "Jakob minne maggama." Minna ütlesin: Minnul on tarwis weel talli minna. Selle järrele tulli aidamees, wõttis minno rinnust kinni ja tahtis mind välja wissata, minna ütlesin:ei olle tarwis hakkata wälja wiskama, minna lähhen issegi, aidamees hakkas mind peksma, nenda et minna uimaseks jäin ja mahha kukkusin ja pealegi lõi temma minno pähha augo, ja werd on praegust põrrandal maas, mis jooksis minno peast.
Aidamees Jürri Waldman ütleb: Jakob Plinkil ei olle tüdrukutte toas ühtegi teggemist, igga ohto wahhib ja hullab temma tüdrukuttega, se õhto olli Satso aidamees minno toas ja minna ei tahtnud, et Jakob Plink piddi tüdrukutte tuppa jäma, kui meie maggama heidame, minna käskisin tedda kolmele korrale maggama minna, temma ei läinud mitte, siis minna läksin nattukesse aia pärrast ja tahtsin tedda wälja lükkata, temma hakkas wasto, kiskus minno särgi lõhki ja wõttis minno karvust kinni, minna rapputasin nenda, et temma minno juukstest lahtilaskis, siis temma ehk kukkus wasto ukse obbadust ehk käepiddet, omma pea werriseks, agga minna ei olle tedda mitte lönud.
Kog. Koh. wan: J. P. Sinna hullasid wististi nende tüdrukuttega, et aidamees sind hakkas wälja wiskama, ja mikspärrast sinna mitte aidamehhe ütlemisse peale wälja ei läinud.
Jakob Plink ütleb: Minna ei hulland mitte seal, Anno läks minnost möda, minna lõin temmale põlwega möda perset ja ütlesin: sinna anna minnule ikka kiislid, nüüd minna annan sinnule ka, agga selle jures ei olnud ühtegi mürra - aidamehhe käskimist wälja minna ei kuulnud minna ennam kui ühhe korra ja minna ollen mitto õhtad tüdrukutte ja mitmed aidamehhe toas olnud ja kegi ei olle mind wälja aianud, sellepärrast ei teadnud minna ka nüüd selle wälja minnemissega nenda kiiret ollewad.
Kohhus on mõllematte kohtokäiatte tunnistust nenda kui kohto seadus § 17 õppetab; õige süddame ja holega läbbikatsunud ja keik asjad, mis ühhe ehk teise pole kaluvwad omma mõistust ja süddame tunnistust möda läbbiarwanud ja kohto otsust teinud: Aidamees maksab kolm rubla trahwi et Jakob Plink selle tüklli jures werriseks sanud ja Jakob Plink maksab kaks rubla hõb., et tema aidamehhe kässo peale wälja ei läinud ja aidamehhe wasto hakkas.
aidamees Jürri Waldmann ja Jakob Plink ei olnud kogukonna kohto mõistmissega rahhul ja palluwad protokolli wälja.
