PROTOKOLL

Rapla: Seli vallakohtu lepinguraamat (1883-1890)

LeidandmedEAA.2742.1.27
Kaader
6
7
Daatum19.07.1890
Protokolli number2
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Mihkel Arakas Peakohtumees
Mihkel Kerdmann Kohtumees
Jüri Tõnnstein Kohtumees
J. Heergauk Kirjutaja

Seli mõisa päris herra oli sel pääwal siin ja ka alamal nimetud peremehed. Kelledele Kõigekõrgemalt 18mal Küinla kp. 1866 kinnitud talukogukonna seadust mööda (Eestimaa talurahwa seaduse lisade E) neile nende rendi kohad Jüri pääwast 1891 ülesse ööldud, sest et nende kohad saawad äramüidud.

Kui rentnikud oma kohad isi peaksid tahtma osta, siis peawad nemad omad soowimised kuue nädali pärast, kuulutuse pääwast arwata walla kohtule üles andma.

Need on nimelt: Neagu, Kerneri, Kerno, Luukareinu, Jaanimardi, Nurga, Tõnu, Jaanijüri, Seppa, Luuka, Kullamäe, Kerdi, Mihkle Hansu, Tooma, uuetoa, Nahkjala Altpere, Mölli, Taweti, Uustalu, Reinu, Konga, Uuema, Liiwanõmme, Walgemäe, Mõisima, Karja, Kullmanni, Wahi ja Poidla, Leppaluku, Männiku, Tänawaotsa, Möllisauna, Jerwe ja Allikiwi.

1) Seli mõisa päris herra Graf Teisenhauseni poolt sai neile, nende kohtade hinnad ja muud tingimised ette loetud: 30maks Augustiks 1890 a. peawad walla kohtusse teada andma, kas tahawad oma kohad selle nimetud hinnaga isi ära osta ja peawad käeraha koha sisse maksma, muidu saab tema koht kohe wõerastele müüdud.

2) Märtsi kuu 1. 1891. a. ostja peab oma kauba raha kõik herra kätte wälja maksma ja mis siis weel koha peal seisma jääb.

3) jahi, kala püüdmise, weski ehk poe ehituse õigus jääb mõisa herrale.

4) postimoon, teesillutamine ja adramaks, kui ka kõik walla ja kroonu maksud ja teud maksab ja teeb iga ostja oma koha ette adra ehk tünumaa suuruse järel.

5) kõik kulud, mis koha ostmise juure siginewad, kannab ostja üksi mitte müija

6) wõlg, mis koha hinnast maksta jääb ja kelle ette ostja mõisa herrale 5% aastas maksab, saab nõnda wiisi tasutud, et kümne (10) aasta pärast, s.o. 1901. aastal kõik wälja maksnud on. Suurema koha ostja ei tohi aga mitte wähem kui sada (100) rubla aastas ja wähema koha ostja mitte wähem kui wiiskümmend (50) rubla aastas mõisa herrale wälja maksta.

Tõnu krundist ja üle Seppa ja Jaanijüri tee õigus läbi käia.

Seli mõisa päris herra oli sel pääwal siin ja ka alamal nimetud peremehed. Kelledele Kõigekõrgemalt 18mal Küinla kp. 1866 kinnitud talukogukonna seadust mööda (Eestimaa talurahwa seaduse lisade E) neile nende rendi kohad Jüri pääwast 1891 ülesse ööldud, sest et nende kohad saawad äramüidud.

Kui rentnikud oma kohad isi peaksid tahtma osta, siis peawad nemad omad soowimised kuue nädali pärast, kuulutuse pääwast arwata walla kohtule üles andma.

Need on nimelt: Neagu, Kerneri, Kerno, Luukareinu, Jaanimardi, Nurga, Tõnu, Jaanijüri, Seppa, Luuka, Kullamäe, Kerdi, Mihkle Hansu, Tooma, uuetoa, Nahkjala Altpere, Mölli, Taweti, Uustalu, Reinu, Konga, Uuema, Liiwanõmme, Walgemäe, Mõisima, Karja, Kullmanni, Wahi ja Poidla, Leppaluku, Männiku, Tänawaotsa, Möllisauna, Jerwe ja Allikiwi.

1) Seli mõisa päris herra Graf Teisenhauseni poolt sai neile, nende kohtade hinnad ja muud tingimised ette loetud: 30maks Augustiks 1890 a. peawad walla kohtusse teada andma, kas tahawad oma kohad selle nimetud hinnaga isi ära osta ja peawad käeraha koha sisse maksma, muidu saab tema koht kohe wõerastele müüdud.

2) Märtsi kuu 1. 1891. a. ostja peab oma kauba raha kõik herra kätte wälja maksma ja mis siis weel koha peal seisma jääb.

3) jahi, kala püüdmise, weski ehk poe ehituse õigus jääb mõisa herrale.

4) postimoon, teesillutamine ja adramaks, kui ka kõik walla ja kroonu maksud ja teud maksab ja teeb iga ostja oma koha ette adra ehk tünumaa suuruse järel.

5) kõik kulud, mis koha ostmise juure siginewad, kannab ostja üksi mitte müija

6) wõlg, mis koha hinnast maksta jääb ja kelle ette ostja mõisa herrale 5% aastas maksab, saab nõnda wiisi tasutud, et kümne (10) aasta pärast, s.o. 1901. aastal kõik wälja maksnud on. Suurema koha ostja ei tohi aga mitte wähem kui sada (100) rubla aastas ja wähema koha ostja mitte wähem kui wiiskümmend (50) rubla aastas mõisa herrale wälja maksta.

Tõnu krundist ja üle Seppa ja Jaanijüri tee õigus läbi käia.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS