Liwa körtsu naene Anno Saalman kaewas et sui mõisa herjad olla nende odrad ärra tallanud ja sönud, se olla üks lauba ööse olnud, ja naad leidnud pühapä hommiku sedda et olla odrad ärra sittatud olnud ja suuräd herja jäljad keik se odrad ühhe tündri maa täis olnud. 

Ja teine kord nädali sees tulnud jälle üks päwa herjad odra sisse, ja temma mees lainud ajanud ärra, ja siis olnud üks naeste rahwas herjade jures, ja siis selle peale kutsunud nemmad mõisa wallitseja sedda kahjo watama, ja wallitseja möisnud et herja karjane peab seemne jago üks tunder odrad körtsmikule maksma, ja herja karjane ei maksa mitte, 

Ja körtsonaene ütleb: et temmal olla ka üks käemees ja peald nägija kes seda on näinud kui herjad on odras olnud, se olnud Otto Pohla.

Ja herjakarjane Mart Bormeister sai ette kutsutud ja kaebtusse protokol ette loetud, ja temma ütleb: et temma ennese käest ei olla mitte herjad sinna sanud, ja se olnud üks päwa, siis olnud 3-4 pari hergi Hertus kundmas olnud ja temma tüttarolla sinna nende jure läinud.

Ja tuttar üttelnud temmale et siis põlla mitte herjad odra sees käinud,

Ja tunnistusse mees Otto Pohla ütleb: et temma näind kui Saalman herjad otrdest wälja ajand ja seisnud siis odrade ääres herjade ees; ja temma näind herjade jaljad ja suures lohhad odra sees.

Ja kohus sundis neid selle asja sees ärra leppima, naene lubas lepita kui ta 4 rub saab. ja herja karjane ei lubband mitte ennam kui üks rubla naesele maksta, ja naene ei leppind sellega. 

Ja naad ei saand mitte issi keskis sellega korda, ja kohhus mõistis et Mart peab naesele 3 rubla maksma ja trahwiks walla laekas 50 kop.