Mõisa walitseja E. Neudorf kaebas, et aidamees on pühawa sel 6mal Nowembril Männiku rehe küünest härpea heinu wälja andes tähele pannud, et teisel pool küüne wärawa al, kust heinu põle tootud saanud, härjapea heina kõrsa maas on olnud ja küüne wärawa lahti tegemise juures näinud, et küünest on heinu warastatud saanud. Heinawarga jäljed see on heina kõrred, mis heina wargust mööda teed olid maha kukunud, on küüne wärawa alt Arrumetsa ja Burila mõisa kaudu Wana kõrtsu juure maande päele wälja tulnud ja säelt Kiwi kõrtsu poole keeranud ja Kiwi kõrtsust Sellie koolimaia poole ja Koolimaia otsast mööda aeda kunni Maraia sauna õue wärawa ette on heina kõrred ikka maas olnud ja Walitseja on weel Maraia õue seest aia takka heina kõrsa maast leidnud. Seepäele on Maraia laudil otsima saanud hakatud ja mõisa sulane Mihkel Pärsmann on laudil kõlkaste alt härjapäid leidnud ja ühe tükki wälja tõmbanud, mis just nende heintega ühte läinud mis mõisa Männiku rehe küünes seisawad. Ka on säel lauda ulu al weel härjapea heinu olnud, aga need on hoopis teist karwa ja tolmanud ja wist tema oma heinad olnud. Mil kombel waras lukus seiswa küünis olla wargusel käinud, seda ei olla wõimalik kogoni aru saada ja Walitseja arwab, et küünest on tema arwates üks 3 koormad heinu ära warastud saanud.
Walitseja oli talitaja abimehe Mart Negfeldi nähjes Maraia laudilt neid heinu wõtnud ja ühe kottiga abimehe kätte hoida jätnud ja kohtu liikmed waatasiwad need Maraia laudild ja mõisa küünest tootud heinu ja tunnistawad, et need heinad oma karwa poolt ja igawiisil kül üsna ühte lähwad.
Maraia Jaan Mazstein kiitis, et tema maias warastud heina kõrt ei olla, ja ühest wargusest tema ühtigi ei tea, mis päele tema wanduda wõib. Need heinad, mis kõlkaste al olnud, on ka tema oma maa päelt saadud härjapead, mis tema teisest aiast on saanud ja kõlkaste alla jäänud. Ka ei olla sel pühapäewa homikul mitte muud jälge tema õues olnud, kui ühed hobuse jäljed, mis tema kiriku sõitnud.
Mõisa sulased Mihkel Pärsmann ja Jaan Üks tunnistasid et härjapea heinte maha kukunud kõrte rada on just Maraia õue wärawa alla läinud ja et need heinad, mis kõlgaste al olnud, üsna kergesti ja kõhewil seal olnud ja nende arwates mitte enam kui üks hea sületäis neid heinu on olnud, ka tunnistas Mihkel Pärsmann, et Maraia õues on rohkem kui ühed wankre jäljed olnud.
Talitaja abimees Mart Negfeld tunnistas, et Mihkel Pärsmann need heinad laudilt kõlkaste alt on wõtnud mis mõisa heintega ühte läinud ja et tema õue päel olewaid jälgi mitte põle tähele pannud.
Kohtu otsus:
Et kül Walitseja Neudorf ja mõisa sulaste Mihkel Pärsmann ja Jaan Üks tunnistuste järel härjapea heinte tee Maraia õue wärawa ette on läinud ja need Maaraia laudildt leitud heinad mõisa heintega üsna ühte lähwad ja seeläbi kül wälja näitab, et Jaan Mazstein mõisa lukkus seiswa küünist heinu on warastamas käinud, aga Jaan Mazstein kangeste tagasi waidles et tema wargal põle käinud ja need keik tema oma heinad on, sest siis oleks tema juures juba koorma ega mitte sületäie kaupa mõisa heinu leida olnud. Seepärast ei wõinud walla kohhus nende tunnistuste põhjuste päel Jaan Mazsteini süüaluseks mõista ja kohus mõistis seda asja seepärast Süd Harju Hakenrihteri kohtu seletada saata, sest et see asi (lukus olewa küünist 3 koormad heinu warastud) kog. kohtu säeduse art 15 põhja päel juba süüalune iseenesest suurema kohtu wõimuse ja trahwimise alla langeb.
Mõisa walitseja E. Neudorf kaebas, et aidamees on pühawa sel 6mal Nowembril Männiku rehe küünest härpea heinu wälja andes tähele pannud, et teisel pool küüne wärawa al, kust heinu põle tootud saanud, härjapea heina kõrsa maas on olnud ja küüne wärawa lahti tegemise juures näinud, et küünest on heinu warastatud saanud. Heinawarga jäljed see on heina kõrred, mis heina wargust mööda teed olid maha kukunud, on küüne wärawa alt Arrumetsa ja Burila mõisa kaudu Wana kõrtsu juure maande päele wälja tulnud ja säelt Kiwi kõrtsu poole keeranud ja Kiwi kõrtsust Sellie koolimaia poole ja Koolimaia otsast mööda aeda kunni Maraia sauna õue wärawa ette on heina kõrred ikka maas olnud ja Walitseja on weel Maraia õue seest aia takka heina kõrsa maast leidnud. Seepäele on Maraia laudil otsima saanud hakatud ja mõisa sulane Mihkel Pärsmann on laudil kõlkaste alt härjapäid leidnud ja ühe tükki wälja tõmbanud, mis just nende heintega ühte läinud mis mõisa Männiku rehe küünes seisawad. Ka on säel lauda ulu al weel härjapea heinu olnud, aga need on hoopis teist karwa ja tolmanud ja wist tema oma heinad olnud. Mil kombel waras lukus seiswa küünis olla wargusel käinud, seda ei olla wõimalik kogoni aru saada ja Walitseja arwab, et küünest on tema arwates üks 3 koormad heinu ära warastud saanud.
Walitseja oli talitaja abimehe Mart Negfeldi nähjes Maraia laudilt neid heinu wõtnud ja ühe kottiga abimehe kätte hoida jätnud ja kohtu liikmed waatasiwad need Maraia laudild ja mõisa küünest tootud heinu ja tunnistawad, et need heinad oma karwa poolt ja igawiisil kül üsna ühte lähwad.
Maraia Jaan Mazstein kiitis, et tema maias warastud heina kõrt ei olla, ja ühest wargusest tema ühtigi ei tea, mis päele tema wanduda wõib. Need heinad, mis kõlkaste al olnud, on ka tema oma maa päelt saadud härjapead, mis tema teisest aiast on saanud ja kõlkaste alla jäänud. Ka ei olla sel pühapäewa homikul mitte muud jälge tema õues olnud, kui ühed hobuse jäljed, mis tema kiriku sõitnud.
Mõisa sulased Mihkel Pärsmann ja Jaan Üks tunnistasid et härjapea heinte maha kukunud kõrte rada on just Maraia õue wärawa alla läinud ja et need heinad, mis kõlgaste al olnud, üsna kergesti ja kõhewil seal olnud ja nende arwates mitte enam kui üks hea sületäis neid heinu on olnud, ka tunnistas Mihkel Pärsmann, et Maraia õues on rohkem kui ühed wankre jäljed olnud.
Talitaja abimees Mart Negfeld tunnistas, et Mihkel Pärsmann need heinad laudilt kõlkaste alt on wõtnud mis mõisa heintega ühte läinud ja et tema õue päel olewaid jälgi mitte põle tähele pannud.
Kohtu otsus:
Et kül Walitseja Neudorf ja mõisa sulaste Mihkel Pärsmann ja Jaan Üks tunnistuste järel härjapea heinte tee Maraia õue wärawa ette on läinud ja need Maaraia laudildt leitud heinad mõisa heintega üsna ühte lähwad ja seeläbi kül wälja näitab, et Jaan Mazstein mõisa lukkus seiswa küünist heinu on warastamas käinud, aga Jaan Mazstein kangeste tagasi waidles et tema wargal põle käinud ja need keik tema oma heinad on, sest siis oleks tema juures juba koorma ega mitte sületäie kaupa mõisa heinu leida olnud. Seepärast ei wõinud walla kohhus nende tunnistuste põhjuste päel Jaan Mazsteini süüaluseks mõista ja kohus mõistis seda asja seepärast Süd Harju Hakenrihteri kohtu seletada saata, sest et see asi (lukus olewa küünist 3 koormad heinu warastud) kog. kohtu säeduse art 15 põhja päel juba süüalune iseenesest suurema kohtu wõimuse ja trahwimise alla langeb.
