Ette tuli misa walitsus ja kaibab oma Enno 6 poole terameeste pääle, nimeld Jaan Andresson, Jaan Küng, Peter Kään, Peter Maalamann, Jaan Kapaun ja Ado Ermitz.

a) Nemad on mõisa tegematta heinamaad ära söötnud, mes kogokona kohto poold takserita 30 puuda heino kahju.

b) Karielajad ja hobesed nelja heina kuhja küllest ära söönuwad kogokona kohtu üle takserimise järele 40 puuta, 2 kuhja maa heino on weel praegu metsus, ristik heinad on ära weetu.

c) 20 wakka maad ristik heina hädalad ära söötnuwad üle keelu, a wakkamaa pääld 10 puuta ristik heinu 200 puuta.

d) ära põlenud rehe perast peawad kondrati järele kiwid ja keik materjali jure wedama, ja 17 Septembo 1882 on mõisa walitsus käsku andnud kiwisid jurde wedada; se ei ole mitte sündinud.

e) Oktobri kuu sees käskis mõisa walitsus linad mõisa tuwwa, ära ajada et rehi olli ära põlenud: se ei ole sündinud ja kondrato järel peawad mõisa walitsuse käsku kuulma.

Selle pääle wastawad poole teramehed

a) se heinama olli noore metsa sees, kus luba oli hobesid sööta; siis on nüüd hõitsen olemisega kül söötetu.

b) heina kuhjad olid kül söötetu, aga mes ära weetu, on mõisaga poolest wõetu.

c) Se ristik heina hödal on neile lubatu hobesid sööta.

d) Neide kondratide sees on neil sädus igal ühel üks 1 süld kiwisid wedada aga mõisa tahab 6 sülda igal ühel wedada se on 36 sülda maa kiwe kok et seda nemad ei jöna wedada.

e) lühikeste päiwadega, ja külma ilmade nemad Oktobri kuu sees ehk enne linu mõisa tuwwa ega arida, sest mõisa käwwa, ja ei olnud midagi ja wõtta ollu.

Mõisa walitsus nõuab kahjo ta a) 30 puuta heino eest a 40 kop puuta, b) 20 puuta ristik heinde eest a 50 kop, 20 puuta maa 40 kop, c) 200 puuta hädala ristik heino a 40 kop, d) 36 sülda maa kiwwe a 7 Rbl süld ehk wedago kiwid ära, e) Et linad ei ole öigel ajal a ja mõisa toodo, ni kui kondrasti paragraw 17 käsib, nõuab mõisa et ega üks peab walla kooli hääs 1 Rbl.

Mõistus

Siis on kohus mõistnud:

a) need heinad poolest 15 puuta a 30 kop puut - 3 Rbl 90 kop

b) 20 puuta ristik ja maa heino pooled a 35 k puut - 7 Rbl. Iga üks peab oma kaubeldo kiwwid üks süld ära wedama, mes ka surembal jaol on sündind, kel wedamatta jääb maksab 7 k sülla pääld. Mõisa summa 50 Rbl 90 kop.

c) Et mõisa walitsuse söna ei kulu ja linu mõisa ei wiinud, maksab iga üks 1 Rbl kooli hääs trahwi, ni kui mõisa walitsus soowis.

Se raha tuleb mõisale ja 7 hobese pääle ära

Sest et Jaan Kängil oli 2 hobest.

eb 5 mehel igal ühel 7 Rbl 27 1/7 kop

Kängil tuleb üksi 14 Rbl 54 2/7 kop

maksta ja igal ühel 

koolimaja hääs trahwi

üle keelu on Kürja tehtud ja kuuldmatta oltu:

iga üks weel 1 Rbl waeste trahwi.

nimelt nönda üle käige maksta 

Andresson maksab	9 Rbl 27 1/7 kop
Käng	16 Rbl 54 2/7 kop
Kään	9 Rbl 27 1/7 kop
Maalman	9 Rbl 27 1/7 kop
Kapaun	9 Rbl 27 1/7 kop
Ernitz	9 Rbl 27 1/7 kop

 Summa 62 Rbl 90 kop.

Otsus on kulutud ja suremba kohto käik selletud. Kõik on edasi kaiwanud ja õppus leht sanud ja et kondratid tähele ei ole pantud.