PROTOKOLL

Laiksaare: Protokolliraamat (1880-1883)

LeidandmedEAA.4529.1.5
Kaader
263
264
265
Daatum26.11.1882
Protokolli number171
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Ado Talts Ado Talts Peakohtumees
Johann Warrik Johan Warik Kirjutaja

Kohalise seadimise kiri (: Reguläri Akt)

Koha sisse seadmise kiri (: Regul. akt. :)

Liiwlandi kubermangus, Pernu kreisis, Laiksaare kogukonnas kroonumõisa Laiksaare päralt olew soldati koht Nr. XXXII mis talopoea Tõnnis Leinatsare käes pidada on.

I. Kõik alatiseks pidamiseks ülewal nimetatud talupoea kätte antud maad seisawad ühes tükkis ja on kaardipeal Nr. XXXII all ülesmärgitud. See maa tük seisab Laggaste nietu jaus ja on piiratud: põhja poolt, soldati tükkist Nr. XXXI, lõuna poolt talu Nr. 39 heina=maast hommiku ja õhtu poolt Laiksaare kroonumetsast.

II. Ülewal kirjutatud piirides seisawad maa mõõtmise põhjusel talupoea Tõnnis Leinatsaare kätte pidamiseks antud 2,28 dessätini maad ja nimelt:

heinamaad 0.61 des.
karjamaad 1.67 -,,-
Üleüldse kolblikud maad 2.28 des.

IV. Kõik ülewal nimetatud maad, pruukimised ja õigused saawad talupoeale Tõnnis Lenatsar alatiseks pidamiseks antud edasi minewa pärimise õigusega üks rubla kolmkümmend wiis koppikad. (: 1 rubl. 35 cop :) rendi aasta maksu eest. See rent jääb 1889 aastani muutmata ja piab wistist ja torkumata igal aastal kahes terminis, kas kuu peale kroonukassasse ette sisse maksetud saama, tasutud saab, nõnda et üks pool sell 23 Aprilli kuu, töine pool sell 23 Oktobri kuu päewal.

Tähendus: See nüüdne maapidaja ja tema naene on elu aeal 65 kop. rendi maksust prii, peramine rendi jagu 70 cop. peawad kroonukassa sisse maksetud saama. Nende perandajad aga ei ole mitte sest rendi wahendusest prii.

V: Korraliste kroonumaa ja kogukonna maksude ja koormade kiirelikol tasumisel piab maakoha peremees ette kirjotud paikliku seaduste ja kõige kõrgemalt kinnitatud reeglite alla ennast tõrkumata heitma.

VI. Kui talukoha peremehel maksmata jäänud krundi intresside wõlg nii kõrgeks piaks kaswama, et aasta rendiga ühe tasa läheb ja wõla pitkema wiibimise pärast õigel aeal ja seatud wiisil luba ei ole palutud, ja kõik wõla tasumise tagasundimiseks katsutud politseilikud ette wõtmised asjata näitawad olema, siis on Balti kroonu mõisade walitsusel õigus kogukonna walitsuse talitamise läbi hooletuma peremehe käest talukoha lasta ära wõtta ja tema kõige ligemise pärijale ehk ühe suguwõsa liikmehe anda; ühtlassi peremehe järel tulejale kohaseks peale panna, sedamaid kõik maksmata jäänud rendi wõlga ära tasuda. Järgib, kus pankrotiks jäänud talukoha peremehe suguwõsa liikmed kehwad on, ehk kõrgeks kaswanud wana wõla tasumist oma peale ei taha wõtta, on kogukonna walitsuse kohus, kohalise talurahwa kogukonnale teadust anda, et need, kes leseks jäänud talukoha alatiseks pidamiseks oma kätte soowiwad wõtta, selle tarbeks nimetatud terminil kogukonnakohtu ette tuleksiwad, kus nimetatud maakrunt sedamaid kõrgema hinnapakkumisele wälja pannakse ja maksmata jäänud rendiwõlg määrab wähemat summa, kellest pakkumine alustab. Talukoht saab sellele kirjutatud kes kõigekõrgema hinna pakus ja warsti sisse maksis. Sest sumast saab esiteks kroonu wõlg minewa rendi eest ära tasutud, mis sellest üle jääb antakse talust wälja läinud peremehele, kellel siis midagi õigus enam ei ole maakoha parandamise eest kahju tasumist taga nõuda.

VII. Talu koha alatise pidamise õiguse kättesaamine ja ära andmine, ja ärarentimine, ei ole mittemuidu lubatud, kui et maa krunt täielikul seisusel ilma jäutamist jääb ja üksnes Baltia kubermangude riigi kroonu mõisade walitsuse iseäralikul lubadusel.

VIII Kui talu ehk maakrundi peremees ära sureb, lähewad need selle kirja järele temale antud õigused ja koormad tema seatud perijatele, siiski ilma maakrundi jäutamist, aga inimene ise, kelle kätte talukoha walitsus parimise õiguse mööda piab saama, saab seiswa kohaliste seaduste ja pruukimiste põhjusel kinnitatud.

IX. Kui kõige wiimase kohtust tehtud otsuse järele waidlemise peale jäänud maad ja serwituti õiguste üle talupoeg ühe tükki eesseiswas kirjas temale antud pruukimised kautab ja koguni wõimatuks piaks olema teistest prii kroonumaadest temale tasude eest anda, siis on talu koha peremehel õigus krundiintresside wähendamist sell mõõdul taga nõuda, kuida siin kirjas kinnitatud taksieerimise hind tema käest ära wõtud kasusaagi ette wälja arwatud saab.

X Kui talukoha pidaja piaks soowima 10 paastukuupäewal 1869 aastal kõigekõrgemalt kinnitud käsu (Ukasi) paragrahwi 15,16 ja 17 põhjosel tema kätte pidada antud maakrundi enesele omaduseks nõuda, siis on tema kohus Baltia kubermangude riigi=kroonumõisade walitsuse ülemale seda teada anda, seal juures temale antud reguläirimise=kirja ette panna. Selle asemele antakse temale ostetud maakrundi üle kauba kontract (:ostmise kiri:) wälja kusjuures kohaomanik esimise aasta algusel, mis pärast kontracti tegemist tuleb, ostmise hinna wõla kustutamise maksu endise rendi asemel piab maksma.

XI Talopoeal on oigus tema kätte alatiseks pidamiseks antud talu ehk maakrundi järgmise põhjuse peal enesele omaduseks osta. Maakrundi müümise hind saab niisuguse kappitali suuruseks arwatud, kellest aastane krundi rent neli protsenti (4%) wälja teeb ja talupoeg wõib kõik seda summa aega mööda iga aastaliku wiis ja ühe poole (5 1/2 %) protsenti sisse maksmisega 49 aastal maha kustutada.

XII. Otsetud maakrundi omanikul on luba peale iga aastaliku ostmise hinna tasumise osa weel iseäralist sissemaksut toimendada, kas selge rahaga ehk wiie protsentilise riigipaberitega nende nime hinna järel. Niisugused sissemaksmised saawad maakrundi müümise hinna wõlast maha arwatud, ja tuleb selle läbi järgmise aasta hakkatusel aastaliku sissemaksmisele wähendust, nõnda et sissemaksetud rahasumma kokko (5 1/2 %) wiis üks pool protsenti maha jäeb. Estnimetatud sissemaksmised ei tohi mitte wähemad olla kui 100 rbl. hinna paberide nime hinna järel.

Arwatud: Kuidas olnud protocolli kirjutada,

Peakohtumees: A. Talts

kohtumees:

d.

[allkiri]

kirj.

Kohalise seadimise kiri (: Reguläri Akt)

Koha sisse seadmise kiri (: Regul. akt. :)

Liiwlandi kubermangus, Pernu kreisis, Laiksaare kogukonnas kroonumõisa Laiksaare päralt olew soldati koht Nr. XXXII mis talopoea Tõnnis Leinatsare käes pidada on.

I. Kõik alatiseks pidamiseks ülewal nimetatud talupoea kätte antud maad seisawad ühes tükkis ja on kaardipeal Nr. XXXII all ülesmärgitud. See maa tük seisab Laggaste nietu jaus ja on piiratud: põhja poolt, soldati tükkist Nr. XXXI, lõuna poolt talu Nr. 39 heina=maast hommiku ja õhtu poolt Laiksaare kroonumetsast.

II. Ülewal kirjutatud piirides seisawad maa mõõtmise põhjusel talupoea Tõnnis Leinatsaare kätte pidamiseks antud 2,28 dessätini maad ja nimelt:

heinamaad 0.61 des.
karjamaad 1.67 -,,-
Üleüldse kolblikud maad 2.28 des.

IV. Kõik ülewal nimetatud maad, pruukimised ja õigused saawad talupoeale Tõnnis Lenatsar alatiseks pidamiseks antud edasi minewa pärimise õigusega üks rubla kolmkümmend wiis koppikad. (: 1 rubl. 35 cop :) rendi aasta maksu eest. See rent jääb 1889 aastani muutmata ja piab wistist ja torkumata igal aastal kahes terminis, kas kuu peale kroonukassasse ette sisse maksetud saama, tasutud saab, nõnda et üks pool sell 23 Aprilli kuu, töine pool sell 23 Oktobri kuu päewal.

Tähendus: See nüüdne maapidaja ja tema naene on elu aeal 65 kop. rendi maksust prii, peramine rendi jagu 70 cop. peawad kroonukassa sisse maksetud saama. Nende perandajad aga ei ole mitte sest rendi wahendusest prii.

V: Korraliste kroonumaa ja kogukonna maksude ja koormade kiirelikol tasumisel piab maakoha peremees ette kirjotud paikliku seaduste ja kõige kõrgemalt kinnitatud reeglite alla ennast tõrkumata heitma.

VI. Kui talukoha peremehel maksmata jäänud krundi intresside wõlg nii kõrgeks piaks kaswama, et aasta rendiga ühe tasa läheb ja wõla pitkema wiibimise pärast õigel aeal ja seatud wiisil luba ei ole palutud, ja kõik wõla tasumise tagasundimiseks katsutud politseilikud ette wõtmised asjata näitawad olema, siis on Balti kroonu mõisade walitsusel õigus kogukonna walitsuse talitamise läbi hooletuma peremehe käest talukoha lasta ära wõtta ja tema kõige ligemise pärijale ehk ühe suguwõsa liikmehe anda; ühtlassi peremehe järel tulejale kohaseks peale panna, sedamaid kõik maksmata jäänud rendi wõlga ära tasuda. Järgib, kus pankrotiks jäänud talukoha peremehe suguwõsa liikmed kehwad on, ehk kõrgeks kaswanud wana wõla tasumist oma peale ei taha wõtta, on kogukonna walitsuse kohus, kohalise talurahwa kogukonnale teadust anda, et need, kes leseks jäänud talukoha alatiseks pidamiseks oma kätte soowiwad wõtta, selle tarbeks nimetatud terminil kogukonnakohtu ette tuleksiwad, kus nimetatud maakrunt sedamaid kõrgema hinnapakkumisele wälja pannakse ja maksmata jäänud rendiwõlg määrab wähemat summa, kellest pakkumine alustab. Talukoht saab sellele kirjutatud kes kõigekõrgema hinna pakus ja warsti sisse maksis. Sest sumast saab esiteks kroonu wõlg minewa rendi eest ära tasutud, mis sellest üle jääb antakse talust wälja läinud peremehele, kellel siis midagi õigus enam ei ole maakoha parandamise eest kahju tasumist taga nõuda.

VII. Talu koha alatise pidamise õiguse kättesaamine ja ära andmine, ja ärarentimine, ei ole mittemuidu lubatud, kui et maa krunt täielikul seisusel ilma jäutamist jääb ja üksnes Baltia kubermangude riigi kroonu mõisade walitsuse iseäralikul lubadusel.

VIII Kui talu ehk maakrundi peremees ära sureb, lähewad need selle kirja järele temale antud õigused ja koormad tema seatud perijatele, siiski ilma maakrundi jäutamist, aga inimene ise, kelle kätte talukoha walitsus parimise õiguse mööda piab saama, saab seiswa kohaliste seaduste ja pruukimiste põhjusel kinnitatud.

IX. Kui kõige wiimase kohtust tehtud otsuse järele waidlemise peale jäänud maad ja serwituti õiguste üle talupoeg ühe tükki eesseiswas kirjas temale antud pruukimised kautab ja koguni wõimatuks piaks olema teistest prii kroonumaadest temale tasude eest anda, siis on talu koha peremehel õigus krundiintresside wähendamist sell mõõdul taga nõuda, kuida siin kirjas kinnitatud taksieerimise hind tema käest ära wõtud kasusaagi ette wälja arwatud saab.

X Kui talukoha pidaja piaks soowima 10 paastukuupäewal 1869 aastal kõigekõrgemalt kinnitud käsu (Ukasi) paragrahwi 15,16 ja 17 põhjosel tema kätte pidada antud maakrundi enesele omaduseks nõuda, siis on tema kohus Baltia kubermangude riigi=kroonumõisade walitsuse ülemale seda teada anda, seal juures temale antud reguläirimise=kirja ette panna. Selle asemele antakse temale ostetud maakrundi üle kauba kontract (:ostmise kiri:) wälja kusjuures kohaomanik esimise aasta algusel, mis pärast kontracti tegemist tuleb, ostmise hinna wõla kustutamise maksu endise rendi asemel piab maksma.

XI Talopoeal on oigus tema kätte alatiseks pidamiseks antud talu ehk maakrundi järgmise põhjuse peal enesele omaduseks osta. Maakrundi müümise hind saab niisuguse kappitali suuruseks arwatud, kellest aastane krundi rent neli protsenti (4%) wälja teeb ja talupoeg wõib kõik seda summa aega mööda iga aastaliku wiis ja ühe poole (5 1/2 %) protsenti sisse maksmisega 49 aastal maha kustutada.

XII. Otsetud maakrundi omanikul on luba peale iga aastaliku ostmise hinna tasumise osa weel iseäralist sissemaksut toimendada, kas selge rahaga ehk wiie protsentilise riigipaberitega nende nime hinna järel. Niisugused sissemaksmised saawad maakrundi müümise hinna wõlast maha arwatud, ja tuleb selle läbi järgmise aasta hakkatusel aastaliku sissemaksmisele wähendust, nõnda et sissemaksetud rahasumma kokko (5 1/2 %) wiis üks pool protsenti maha jäeb. Estnimetatud sissemaksmised ei tohi mitte wähemad olla kui 100 rbl. hinna paberide nime hinna järel.

Arwatud: Kuidas olnud protocolli kirjutada,

Peakohtumees: A. Talts

kohtumees:

d.

[allkiri]

kirj.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS