1900.a. 11.Mail palusiwad Salla wallakohut Salla wallas elustawad sellesama walla liige Aabram Koppel ja Waimastwere walla liige Tõnu Naelapea, kes mõlemad Wallakohtule tuntud, nende kirjaliku rendi kontrakti selle kohtu akti raamatusse sissekirjutada lasta järgmise sisuga:

"Rendi kontrakt.

Täna, allatähendatud kuupäewal ja aastal on Kaasiku talu omaniku Aabram Koppeli ja Waimastwere walla liikme Tõnu Naelapea wahel Kaasiku talu üle rendi kaup kolme aasta peale, see on: 23.Aprillist 1900. aastast kunni 23.Aprillini 1903. aastani järgmiselt maha tehtud:

1. Rentnik saab oma kätte pruukida kõik Kaasiku talu põllu-, heina- ja karjamaad, peale nende maatükkide, mis rendi peale andja kätte jäewad ja need wiimased on: Pikkuse pidi - oma talu kuusiku metsast kuni suure teeni, mis külast heinamaadele läebm ja laiuse pidi - Kulli talu heinamaa rajast kunni oma talu karjatänawani, karjalautadeni, aitadeni ja mööda nimetatud suurt heinamaa teed küla poole kunni 85 sammu, kust jälle piir oma talu külasse minewa tee peale wälja tuleb. Peale selle weel õunapuu aed ja sigade õues weike karja aed.

2. Rentnik saab oma kätte pruukida kõik selle talu hooned, peale nende, mis rendi peale andja kätte jäewad, ja need wiimased on: tagumine elutuba oma sahwriga, rehe ukse eest sahwer, pool kartuli keldrit, õue peale lahusse ehitatud weike laut oma laoga, riide ait oma lakapealsega, tuule weski ja need hooned - heina küün ja sepa koda - mis omaniku kätte jäewa maa tukide peal on. Ka ühe sea pidamise ruum, kas rehe all wõi mujal, jäeb omanikule neisse ruumidesse, mis rentniku kätte saawad.

3. Kütmise tarwis saab rentnik niipalju hagu, kui kulub, midasid ta ise kätte juhatatud paikadest rendi peale andja määruse järele raiub.

4. Renti maksab rentnik selle talu ette 100 Rbl. %üks sada Rubla aastas% ja nimelt iga aasta 1. Aprillil 50 Rbl. ja 1. Oktobril 50 Rbl. Peale selle kannab rentnik weel kõik selle talu kogukonna ja kroonu ja muud maksud ja koormad ja sillutab kiriku tee jäud. Omaniku kanda on ainult Krediitkassa wõlg oma protsentidega.

5. Rentniku kohus on: 1/. Selle talu wana põllumaa wiies ühesuuruses põllus pidada ja linu ja kartohwlid mitte rohkem maha teha, kui kumbasidgi pool põldu. Peale selle: üks põld rukkis ; üks kesas, üks ristikheinas ja ülejäedaw suwiwiljas:

Tähendus: Kesas olewat põldu ei wõi mingisuguse külwi alla pruukida peale ristikheina. Rukis tuleb ristiku heina järele külwata. - 2/. Elumaja ja kõige tema käes olewa kõrwakuste hoonete eest peab rentnik hoolt kandma, nende katused ja muud weikesed wigad alati parandama ja neid igapidi korralikus oleksu pidama. Tule paigad ja korsten tulewad holega puhastada ja parandada ja tulega igal ajal, iseäranis rehe peksu ajal ettewaatlikult ümber käia, et tulekahju ei juhtuks.- 3/. Koha praegustes paikades olewaid aedu parandada ja korrapärast ülesse pidada.

6. Sõnnikud, ega mingisugust selle talumaade pealt saadawal kõrre kraami ei ole rentnikul luba müia, ega ära anda, waid kõik peab sealsamas korralikult sõnnikuks tehtud ja sellesama talu põldude ramutamiseks ära pruugitud saama.

7. Koha tagasi andmise juures peab rentnik koha nõnda tagasi andma, nagu järgmistes punktides on määratud: 1/. Rukki põld peab õigel ajal ja heaste sügawalt haritud ja täis külwatud olema, mis külw 15. Augustiks tehtud olgu, niisamuti ka üks põld ristikheinaga külwatud. Kõik teised põllud, peale kesa ja külwatud põldude, peawad sügisel õigel ajal, ja nimelt rukki kõrs Augusti kuu sees ja suwiwilja kõrred Septembri kuu sees ; kahe hobuse jõuga sügawalt ja korralikult ümberküntud saama. Niisamuti ka kapsa aed, kuhu enne kündmist sõnnik peale tuleb wedada.  2/. Heinamaad hagudest puhastatud ja sigade tuhnimisest tasandatud, kui seda wiimast juhtub. 3/. Kõik sõnnik, mis aasta jooksul korjatud, kui ka kõik järele jäenud loomade toit, heinad ja põhk, peab koha peale ilma tasumata maha jäema. 4/. Hooned ja nende katused olgu parandatud ja korralikus olekus.

8. Koha äraandmise aastal peab rentnik 1. Februaril kõigist hoonetest ja ruumidest pooled selle kätte andma, kes tema järgmiseks koha peale tuleb.

Muud seadmised.

1/. Rentnik peab alati kõige wähemalt 2 hobust ja 5 wanemat karjalooma, kõik parajalt üle talwe pidama. Wõeraid loomi ei wõi suwel mitte oma karjamaa peale sööma wõtta.

2/. Omanikul on luba 1 lehm ja 2 lammast nende talledega suwel rentniku karja hulgas lasta käia, kedasi rentniku karjane hoiab. Peale nende wõib omanik ka ühe sea suwel rentniku sigade hulgas lasta käia.

3/. Rehe tuba, köök, pliit ja leiwa küpsetamise ahi, rehe alune ja kuurialune jäewad tarwituse korral ka omanikule pruukida, niisamuti ka omaniku elukorterist wäljakäimine läbi rentniku toa.

4/. Omanik saab rentniku käest tarwituse korral hobust pruukida ilma maksuta: Wäljaskäimiseks - Simuna kiriku ja Wägewa ja Rakke waksali kauguse maade peale, aga koduses elus - kõige juhtuwate weikeste tarwituste peale, nagu: maatüki harimiseks, heinasaadu wedamiseks, talust wäljaskäimiseks j.n.e.

5/. Kummagi poole surm, talu müümine ja selle kontakti punktide rikkumine murrawad kontakti ilma mingisuguse tasumise maksmiseta rentnikule.

Kõige nende punktide korraliku täitmise eest wastub rentnik oma warandusega, mida omanik kontrakti wastu tegemise korral kahju suureuse järele oma woliga wõib kinnipidada kunni kohtuliku õienduse lõpetuseni. Kauba kinnituseks on %50% wiiskümmend Rbl. sissemaksetud, mis rendist tuleb maha arwata." - 14. Febr. 1900.-

Seesinane rendi-kontrakt on pärast aktiraamatusse sissekirjutamist rendi kontrakti tegijatele Aabram Koppelile ja Tõnu Naelapeale ette loetud ja nendest allakirjutud saanud.-

Rendi peale andja: A. Koppel [allkiri]

Rendi peale wõtja: T. Naelapea [allkiri]

Kohtu-Eesistuja : J. Tamm [allkiri]

Liikmed: J. Tikerbäri [allkiri]  H. Aali [allkiri]   J. Steinberg [allkiri]

Kirjutaja: Tamm [allkiri]