PROTOKOLL

Rapla: Seli vallakohtu protokolliraamat (1879-1886)

LeidandmedEAA.2742.1.18
Kaader
73
Daatum04.06.1884
Protokolli number16
Protokolli teema5. Kahjutasu; 9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Mihkel Möllmann Peakohtumees
Mart Möllmann Kohtumees
Jaan Möllmann Kohtumees
Otto Martinoff Kirjutaja

Lepaluku Aadu Wakmann kaebas, et Ristipäewa laupäewal on tema oma põllul kaeru maha teinud, siis on Nahkjalla peremees Jaan Õismann tema kambre otsast aiast roikad hobusega ära wiinud ja nenda põldude wahele, kui aed lagund olla, maha pannud, et aeda uuesti tehja. Aadu läinud Jaani keelama, et miks tema roikad olla enese peaga ära toonud, aga siis on Jaan teda 3 korda ähwardanud roikaga maha lüüa ja 2 korda kõrist tappa. Aadu olla selle ähwardamise päele kartma jäänud ja põle julgend enam põllul künda, waid keige hobuse ja sahkega koiu läinud.

Jaan Õismann ei wõinud salgada, et tema Aadu roikad olid toonud, kiitis aga, et Aadu selle koha päelt, kus tema aeda teha tahtnud ja mis Aadu õigus teha oleks, talwel roikad olla ära tassinud ja ära põletanud. Ka ei ole tema Aadut roikaga ähwardanud maha lüüa ega kõrist tappa. Kui Aadu temaga riidlema tulnud, siis olla tema kül ütelnud: eks niisugune tahaks roikaga saada!

Nahkjalla Altpere sulane Willem Berg, kes põllul kündmas olnud, tunnistas: et tema olla kuulnud, kui Jaan roikaga ähwardanud Adut lüüa, aga kõri tapmist ei ole tema mitte kuulnud.

Aadu Wakmann waidles, et tema seda aeda ei ole ära wiinud ega põletanud, temal olla talwel ka tük puuaeda ära kadunud, aga tema ei tea, kis seda teinud. Seda wahe aeda oleks tema kül teinud, ei ole aga seiamaale seks aega olnud.

Kohtu otsus. Kohus mõistis, et Jaan Õismann peab selle rumala ähwardamise ja wägiwaldse aia roikade ära tooma ette 1 rbl. trahwi walla laekase maksma ja roikad tagasi andma.

Lepaluku Aadu Wakmann kaebas, et Ristipäewa laupäewal on tema oma põllul kaeru maha teinud, siis on Nahkjalla peremees Jaan Õismann tema kambre otsast aiast roikad hobusega ära wiinud ja nenda põldude wahele, kui aed lagund olla, maha pannud, et aeda uuesti tehja. Aadu läinud Jaani keelama, et miks tema roikad olla enese peaga ära toonud, aga siis on Jaan teda 3 korda ähwardanud roikaga maha lüüa ja 2 korda kõrist tappa. Aadu olla selle ähwardamise päele kartma jäänud ja põle julgend enam põllul künda, waid keige hobuse ja sahkega koiu läinud.

Jaan Õismann ei wõinud salgada, et tema Aadu roikad olid toonud, kiitis aga, et Aadu selle koha päelt, kus tema aeda teha tahtnud ja mis Aadu õigus teha oleks, talwel roikad olla ära tassinud ja ära põletanud. Ka ei ole tema Aadut roikaga ähwardanud maha lüüa ega kõrist tappa. Kui Aadu temaga riidlema tulnud, siis olla tema kül ütelnud: eks niisugune tahaks roikaga saada!

Nahkjalla Altpere sulane Willem Berg, kes põllul kündmas olnud, tunnistas: et tema olla kuulnud, kui Jaan roikaga ähwardanud Adut lüüa, aga kõri tapmist ei ole tema mitte kuulnud.

Aadu Wakmann waidles, et tema seda aeda ei ole ära wiinud ega põletanud, temal olla talwel ka tük puuaeda ära kadunud, aga tema ei tea, kis seda teinud. Seda wahe aeda oleks tema kül teinud, ei ole aga seiamaale seks aega olnud.

Kohtu otsus. Kohus mõistis, et Jaan Õismann peab selle rumala ähwardamise ja wägiwaldse aia roikade ära tooma ette 1 rbl. trahwi walla laekase maksma ja roikad tagasi andma.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS