1902a.18.Julil palusid Salla walla kohut Salla wallas elustawad sellesama walla liikmed Theodor Kruse ja Jüri Piilberg, kes molemad wallakohtule tuntud, nende kirjalikku leppingut selle kohtu akti raamatusse sisse kirjutada lasta.

Kontrakt.

Kerro-Herma poolekoha rendikauba tingimised 1902a. Jüripäewast pääle üks aasta edasi.

§I. Selle Herma poolekoha rentnik Jüri Piilberg saab selle Herma koha põllu paremad kätt Pedjateed ja Kerro poolt pahemad kätt teed kuni põikkraawini, kustaga nüidne mõldri põllutükk ja eest otsast umber üks tulbas omaniku pruukida jäewad, pält selle saab weel hobuste koplist selle põllutükki ja Seppikarro heinamaa põllutükki

§II. Heinamaaks saab nõndanimetud "Kiisakannu" heinamaa, kust aga wastu Saha ja Rüütli rajasid umbes 4 (nelja) tulpa suurune tükk omaniku pruukida jaeb, see weike heinamaatükk ühes raiesmikuga Pedjapoolse rentniku wälja ostesjäeb tema pruukida.

§III. Karjamaaks saab Herma koha metsa teise rentnikuga kahe päle, nii laialt, kui ettenäidatud saab.

§4. Hobuste kopliks saab selle nondanimetatud "Wanarehetaguse" hobuste kopli wastu Seppikarro heinamaad praeguses suuruses.

§5. Loomade ja sigade õueks saab tagumise õue teise rentnikuga kahe pääle

§6. Karjatalliks saab rentnik suure karjatalli ühe poole, niisma ka pohuladu ühe poole.

§7. Hoostetalliks saab hobusetalli ühe otsa kuni ukseni.

§8. Rehetuba ei ole, aga wõibb teise rentniku rehes oma wilja kuiwatata ja peksta (tema üks nädal ja teine kaks nädalad, kuni uus rehi temale ehitatakse.

§9.Eluruumideks saab need ruumid, mis temale kauplemise aeg ettenäidatud saawad.

§10. Wiljaküüniks saab weskipoolse wana wiljaküüni ja uuest küinist ühe otsa.

§11. Koik muud korwalised hooned saab need, mis rentija temale kohta kätteandes ettenäitab.

§12. Puid saab rentnik 4 1/2 (neli ja pool) sülda üks arsin ja seitse tolli pikkad ja hagu 600 (kuussada) kubu, mis rentnik peab raiuma ja tegema säält, kust näidatakse.

§13. Renti on maksta selle eelnimetatud poolekoha ja ruumide ette aastas 230 (kakssadakolmkümend) rubla puhtas rahas ja kahes pooles, I ne pool Jüripäew ette ja II ne pool Mardipäew

§14. Peale raharendi on rentnikul weel pool Herma wäljateed kruusitada ja parandata.

§15. Kõikidest wallaametitest, käskudest ja orjustest kui ka maksudest tulewad rentnikul pooled maksta ja täita.

§16. Oma põldu peab rentnik ühetasa wilja all pidama ja rammutama, sügawasti harima ja koha araandmise aeg kõik sügised künnid hoolega ärakündma.

§17. Enda põllust peab rentnik aastas üks kuues osa kiwidest, kandudest ja wõsudest puhastama ja kõik üleswõetud kiwid oma eluhoonete juurde hunnikusse wedama.

§18. Linase ei tohi rentnik mitte rohkem külwata, kui kuues osa oma põllust, wastulisel korral maksab tema 20 rubla iga wakamaa päält trahwi.

§19. Enda heinamaast peab rentnik aastas ühe tulpa säält, kust näidatakse, kandudest, küngastest, wõsudest puhastama ja laastama, nii et sile heinama jäeb.

§20. Põldu ja heinamaad wõib rentnik juurde teha, mille ette tema aga pärast tasumist rentija poolt ei saa; ka ei tohi tema enam uut ega ka wana praaki jätta.

§21. Kõik tema krundi pääl olewaid ja prugitawad teed, kraawid, aead ja wärawad ning trumid peab rentnik parandama ehk uued tegema, ilma et nende ette pärast tasumist nõuda.- material aedade, trumide ja rendiomaniku hoonete paranduseks on prii.

§22. Material uute hoonete ehituseks ehk wanade paranduseks rentniku krundi pääl peab rentnik juurde wedama; kui aga uute hoonete tarwis tuleb materjali wedada, siis saab sell aastal kokkuleppimise teel üks summa rendist mahaarwatud.

§23. Rentijal jäeb õigus, rentnikuga kokkuleppimise teel, ehitusi kui ka weikseid muudatusi koha pääl ettewõtta.

§24. Koik parandused oma hoonete ja ahjude juures peab rentnik ärategema.

§25. Koik sead peawad rentnikul rendikoha käest araandmise ajal heas korra olema ja ei tohi rentnik neist mitte puid wäljamüia ega äraraisata

§26. Loomi (see on sarwloomi ja hobuseid) peab rentnik endal umbes 14 tüki pidama ja ei tohi wõeraid loomi oma karjamaale wõtta.

§27. Heinu, õlgi, pohku ja sonnikut ei tohi rentnik müia ega muul põhjusel araanda.

§28. Puhtus kui ka korralik elu peab majas walitsema ja ei tohi rentnikud üheteisega tülitseda ega ka tüli teha lasta.

§29. Ka on selle koha rentnik kohustud holega järele waatama, et mitte holetumalt tulega ega muuda koha külge puutuwate asjadega ei saa ümberkäidud.

§30. Koha wastuwõtmise ajal peab rentnik, rentija juuresolemisel ja ettenäitamisel iga oma krundi nukka kupitsa ülesseseadma ja rajad ärapuhastama.

§31. Rentijal ehk tema asemikul on õigus rentniku juhatada ja järelwadata, et tema mitte kohta holetusse ei jätta.

§32. Rendimaksud kui ka need ülestähendatud punktid peawat korrapärast ja terminiks täidetud saama, wastalisel korral on rentijal õigus rentniku kohast lahti ütelda, mis juures wiimane ühtegi kahjutasu ei saa.

§33. Kauba kindlakstegemise ajal peab rentnik kauba kindluseks 20 rubla sissemaksma, mis raha sügiseks rendiks jääb.

Seesinane rendikauba kontrakt on pärast selle akti raamatusse sissekirjutamist rendikauba osalistele Theodor Krusele ja Jüri Piilbergile etteloetud ja nendest allakirjutatud saand.

Rentija: Th Kruse [allkiri]

Rentnik: J Piilberg [allkiri]

Kohtu-Eesistuja eest: J Tikerbäri [allkiri]

Kohtuliikmed: M Kriikmann [allkiri]  H. Aali [allkiri]

Kirjutaja abi. K. Müller [allkiri]