Hans Roosileht kaebas tema poisid Mart Kõrts, Andrei Wingissar ja Karl Pill olla wäga halwa kombetega. Korts olla Wingissarele räkind Pillistweres on hea Urädnik aga Põltsamal on õieti hull, sellel tahan ma solikad maha lasta.
Mal Kala tunnistas poisid olla sõimlenud. Kõrts ütelnud Wingissarele sina oled hooramas käinud, Wingissar ütlend Kõrtsile sina ise käisid ning lubasid pärast tüdrukulle ja omale nuaga sisse lüüa.
Karl Pill rääkis Kõrts olla Wingissart nokkind sõnadega.
Perenaine Ewa Roosileht räkids et Kõrts Põltsama Urädnikul nuaga magu maha laske lubanud ja Wingissar räkind et Kõrts ütelnud, waatame kust meie ühe hea hobuse ja 500 rbl raha warastada saame siis wõttame peremehe uur ühes ja lähme.
Tüdruk Anu Tibu tunnistas: Wingissar tikund ikka tema juurde ning ütelnud wiimaks mull on süda täis ma tahan ka Anna Tellerile nuaga sisse lüüa, niisama siis ka ennesele.
Poisid olla mõlemad tüllitanud ning ütelnud Wingissar Kõrtsile, waat sina lubasid Põltsama saksa magu nuaga maha lasta.
Wingissar ütles Kõrts kutsund teda hobusid warastama. Ta wastanud Urädnik wõttab meid kinni, siis wastand Kõrts ma lasen Urädnikul nuaga mao maha ja ütlend edasi peremehe uur ja 500 rbl raha warastame ära.
Kõrts wastas ei tema Urädnikusse puutuda ei luband, waid ütelnd nõnda_ Kõolaadal on Urädnikul halb olla, sest üks poiss lõi teda, ning mõni wõib talle ka weel kas wõi nuaga sisse lüüa, aga raha ega hobusid wargille ei ole ta kedagi kutsunud ega ka mitte ise minna lubanud.
Wastastiku olla nad kül Wingissarega üks teist sõimanud üteldes seaks ja lontruseks jne.
Wallawanem T. Roosileht nõudis niisugust asja täielikult puhtaks seletada. Nimelt nõudis ta aga Karl Pilli trahwimist, kes Tartust siia saadetud ning wallale 5 rbl 78 kop kulu teinud, nüid aga niisugune 16 aastane poiss ei mitte kuskil riiet selga ei teeniwad, waid wedeleda ühest kohast tõise aga teenistust ei wõtta.
Pill ei jõudnud ennast sellest süist kudagi moodi mitte wabandada.
H. Roosileht ja Kõrts arutasid oma aasta palka ütles Kõrts saagu sealt saadik palk kätte kust saadik tänini ära teeninud on, aasta hakkanud 25 Märtsil 1888. Aga silmapilk saab Kõrts oma walda Adaweresse wangi wiisil tagasi wiitud.
Süiks jäi poistele sõimamine, Krop olek ning sõna kuulmata wiis.
Kohus mõistis
K. Pill teenib walla walitsusele tasa 5 rbl. 78 kop ning laiskuse eest saab 5 hoopi witsu, A. Wingissar saab 15 hoopi witsu, sest et ta tüdrukut Anna Tellerit ja ise ennast ära tappa luband. M. Kõrts saab 15 hoopi witsu, sest et ta wargille minna ja Urädnikut haawata luband.
Palgaks saab M. Kõrts H. Roosilehe käest 1 pik kuub 6 rbl, 1 lühike kuub 4 rbl, 3 paari sukki 1 rbl, 3 paari kindais 1 rbl, 1 paar pastlaid 50 kop. Selget raha 5 rbl. 50 kop.
Otsus sai kohtu käijatele kuulutud, ning edasi kaebamise õppetus meile antud.
Wingissar ja Pill said witsad kätte. Kõrts palus witsade asemel raha wõtta, sest ta terwis mitte witsu ei kannatada, ta saaks peksust ehk wahest sandiks jääma.
Roosilehe käest mõistetud palk olla temale suiaegse teenistuse eest aga õigete wähe, ta palus edasi kaebamiseks appelatsioni tähte, keda talla ka antud sai, ninh läks asi siit Keiserl, Kihelkonna kohtu siis edasi.
/allkirjad/
Hans Roosileht kaebas tema poisid Mart Kõrts, Andrei Wingissar ja Karl Pill olla wäga halwa kombetega. Korts olla Wingissarele räkind Pillistweres on hea Urädnik aga Põltsamal on õieti hull, sellel tahan ma solikad maha lasta.
Mal Kala tunnistas poisid olla sõimlenud. Kõrts ütelnud Wingissarele sina oled hooramas käinud, Wingissar ütlend Kõrtsile sina ise käisid ning lubasid pärast tüdrukulle ja omale nuaga sisse lüüa.
Karl Pill rääkis Kõrts olla Wingissart nokkind sõnadega.
Perenaine Ewa Roosileht räkids et Kõrts Põltsama Urädnikul nuaga magu maha laske lubanud ja Wingissar räkind et Kõrts ütelnud, waatame kust meie ühe hea hobuse ja 500 rbl raha warastada saame siis wõttame peremehe uur ühes ja lähme.
Tüdruk Anu Tibu tunnistas: Wingissar tikund ikka tema juurde ning ütelnud wiimaks mull on süda täis ma tahan ka Anna Tellerile nuaga sisse lüüa, niisama siis ka ennesele.
Poisid olla mõlemad tüllitanud ning ütelnud Wingissar Kõrtsile, waat sina lubasid Põltsama saksa magu nuaga maha lasta.
Wingissar ütles Kõrts kutsund teda hobusid warastama. Ta wastanud Urädnik wõttab meid kinni, siis wastand Kõrts ma lasen Urädnikul nuaga mao maha ja ütlend edasi peremehe uur ja 500 rbl raha warastame ära.
Kõrts wastas ei tema Urädnikusse puutuda ei luband, waid ütelnd nõnda_ Kõolaadal on Urädnikul halb olla, sest üks poiss lõi teda, ning mõni wõib talle ka weel kas wõi nuaga sisse lüüa, aga raha ega hobusid wargille ei ole ta kedagi kutsunud ega ka mitte ise minna lubanud.
Wastastiku olla nad kül Wingissarega üks teist sõimanud üteldes seaks ja lontruseks jne.
Wallawanem T. Roosileht nõudis niisugust asja täielikult puhtaks seletada. Nimelt nõudis ta aga Karl Pilli trahwimist, kes Tartust siia saadetud ning wallale 5 rbl 78 kop kulu teinud, nüid aga niisugune 16 aastane poiss ei mitte kuskil riiet selga ei teeniwad, waid wedeleda ühest kohast tõise aga teenistust ei wõtta.
Pill ei jõudnud ennast sellest süist kudagi moodi mitte wabandada.
H. Roosileht ja Kõrts arutasid oma aasta palka ütles Kõrts saagu sealt saadik palk kätte kust saadik tänini ära teeninud on, aasta hakkanud 25 Märtsil 1888. Aga silmapilk saab Kõrts oma walda Adaweresse wangi wiisil tagasi wiitud.
Süiks jäi poistele sõimamine, Krop olek ning sõna kuulmata wiis.
Kohus mõistis
K. Pill teenib walla walitsusele tasa 5 rbl. 78 kop ning laiskuse eest saab 5 hoopi witsu, A. Wingissar saab 15 hoopi witsu, sest et ta tüdrukut Anna Tellerit ja ise ennast ära tappa luband. M. Kõrts saab 15 hoopi witsu, sest et ta wargille minna ja Urädnikut haawata luband.
Palgaks saab M. Kõrts H. Roosilehe käest 1 pik kuub 6 rbl, 1 lühike kuub 4 rbl, 3 paari sukki 1 rbl, 3 paari kindais 1 rbl, 1 paar pastlaid 50 kop. Selget raha 5 rbl. 50 kop.
Otsus sai kohtu käijatele kuulutud, ning edasi kaebamise õppetus meile antud.
Wingissar ja Pill said witsad kätte. Kõrts palus witsade asemel raha wõtta, sest ta terwis mitte witsu ei kannatada, ta saaks peksust ehk wahest sandiks jääma.
Roosilehe käest mõistetud palk olla temale suiaegse teenistuse eest aga õigete wähe, ta palus edasi kaebamiseks appelatsioni tähte, keda talla ka antud sai, ninh läks asi siit Keiserl, Kihelkonna kohtu siis edasi.
/allkirjad/
