PROTOKOLL

Rapla: Seli vallakohtu protokolliraamat (1879-1886)

LeidandmedEAA.2742.1.18
Kaader
85
86
Daatum03.12.1884
Protokolli number39
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Mihkel Möllmann Peakohtumees
Mart Möllmann Kohtumees
Jaan Möllmann Kohtumees
Otto Martinoff Kirjutaja

Mõisa walitseja Ernst Neudorf kaebas, et mõisa karjanaene Mari Mazstein on tema üle tühja juttu teinud, et tema minewa pühawa hommiku mõisa wahimehe Tõnu Negfeldiga ühe koorma wilja kottisi ära saatnud. See asi olnud niiwiisi: Walitseja sugulane pagar Malström Tallinnast tulnud Laupäewa õhtu hilja sinna ja palunud, et walitseja Pühawa homiku wara oma poisi ja hobusega 4 saia kotti Juuro Kaddaka kõrtsu saaks. Pühawa homiku kel 6. aial lasknud walitseja hobuse ette panna ja saatnud poisiga need 4 saia kotti Juuro. Sel aial kui hobune rakkese saanud ja pois minema hakand, on Mari Mazstein, kes ööse kodo käinud, säelt mööda, karja lauta läinud. Kui pois juba saiadega ära sõitnud, on walitseja põhu kambre läinud, ja ukse wahel kuulnud, kui Mari Mazstein karjatsele wilja kottitest ja koormattest on rääkinud. Walitseja küsinud mis kotti ja koorma jutto tema räägib? Mari kiitnud wastu, et tema ei ole kedagi rääkinud. Mari Mazstein olla jälle pärast peretoas wahimehe küsinud, kuhu tema selle kotti koormaga olla läinud ja wahimeest usutanud, et tema tõeste olla olnud, kis kotti koorma päele istunud. Wiimaks on mõisas jut wäljas olnud, et walitseja olla homiku wara ühe ruki ja ohra kottide koorma wahimehega kusagile saatnud ja nimelt olla mõisa pesu Mari seda mõisa köökis rääkinud. Et see tühi jut Mari Mazsteinist on wälja tehtud, nõuab walitseja, et kohus teda selle ette trahwib.

Wahimees Tõnu Negfeld tunnistas, et Mari Mazstein on peretoas temaga niiwiisi rääkinud: "Kas sina oled see uhke mees, kis homiku talli ees, kui ma mööda läksin, nii uhke oli, et minu terwist wastu ei wõtnud, kotti koorma otsas istus ja tulist hobusega minema pani." Wahimees kiitnud, et tema ei ole mitte olnud ja et Mari ei ole ise tunnud, kis see on olnud, kis kotti koormaga talli eest ära sõitnud, sest sellel olnud kasukas ja kuub selgas ja minul on kasukas üksi. Wahimees olnud siis ka seal, kui pois saia kottid päele ja hoost ette panema hakkand, aga enne säelt ära weskile läinud, kui Mari talli eest mööda läinud. Mari Mazstein aga waielnud wahimehe wastu, et tema olla tõeste tunnud, et tema, wahimees, olla kotti koormaga ära sõitnud, sest tema tunda oma inimesed juba hinge õhast kõik ära. Wahimees waielnud kül wastu, et tema põle olnud, aga Mari kiitnud ikka: sina olid ja sina olid ja jäänud selle juure.

Mari Mazstein kiitis, et tema põhu kambres karjatsele olla ütelnud, kudas täna homiku keik nenda warased olla, walitseja ja aidamees olla juba talli ees olnud ja üks kotti koorm juba minema saadetud. Peretoas olla tema nalja pärast wahimehega waielnud, tema olla kül aru homiku saanud, et need saiakottid olla olnud, mis ree päel olnud. Tema ei ole kellegi wastu kiitnud, et need wilja kottid olla olnud, mis Walitseja homiku olla saatnud.

Kohtu otsus. Kohus mõistis et Mari Mazstein peab 2 rbl. trahwi walla laeka heaks maksma selle tühja juttu tegemise ette. Mari Mazstein oli nimetud pühapäewa homiku talli eest mööda minnes arwanud, et walitseja ja aidamees homiku wara salaja ühe wilja koorma kuskile saadawad ja seepärast põhu kambres sest kottikoormast rääkis ja peretoas wahimehega, keda tema koorma ära wijaks arwas, selle üle waidles, wiimaks muidugi ka teistele oma paha mõttet wälja rääkis. Mari Mazsteini wabandamine, et tema nalja olla teinud ja ka täednud, et need saia kottid on olnud, sai tühjaks arwatud, sest et tema paha mõttega seda nalja tegi ja mitte täeda ei wõinud, et saia kottid oliwad, sest et tema enne, kui pagar need saia kottid walitseja juure oli toonud, mõisast oli ära läinud ja homiku pimedas mööda minnes ka mitte kogoni aru saada ei wõinud, et need saia kottid oliwad. Et tema oma pahas mõttes selgeste ei täednud, mis kottid need olid ja kuhu naad wiidi, hakas tema wahimehega waidlema, et täeda saaks mis kottid need olid ja kuhu naad wiidi, ja seepärast tema üksi wahimehega waieldes kotti koormat nimetas ja mitte wilja ehk saia kottide koormad.

Mõisa walitseja Ernst Neudorf kaebas, et mõisa karjanaene Mari Mazstein on tema üle tühja juttu teinud, et tema minewa pühawa hommiku mõisa wahimehe Tõnu Negfeldiga ühe koorma wilja kottisi ära saatnud. See asi olnud niiwiisi: Walitseja sugulane pagar Malström Tallinnast tulnud Laupäewa õhtu hilja sinna ja palunud, et walitseja Pühawa homiku wara oma poisi ja hobusega 4 saia kotti Juuro Kaddaka kõrtsu saaks. Pühawa homiku kel 6. aial lasknud walitseja hobuse ette panna ja saatnud poisiga need 4 saia kotti Juuro. Sel aial kui hobune rakkese saanud ja pois minema hakand, on Mari Mazstein, kes ööse kodo käinud, säelt mööda, karja lauta läinud. Kui pois juba saiadega ära sõitnud, on walitseja põhu kambre läinud, ja ukse wahel kuulnud, kui Mari Mazstein karjatsele wilja kottitest ja koormattest on rääkinud. Walitseja küsinud mis kotti ja koorma jutto tema räägib? Mari kiitnud wastu, et tema ei ole kedagi rääkinud. Mari Mazstein olla jälle pärast peretoas wahimehe küsinud, kuhu tema selle kotti koormaga olla läinud ja wahimeest usutanud, et tema tõeste olla olnud, kis kotti koorma päele istunud. Wiimaks on mõisas jut wäljas olnud, et walitseja olla homiku wara ühe ruki ja ohra kottide koorma wahimehega kusagile saatnud ja nimelt olla mõisa pesu Mari seda mõisa köökis rääkinud. Et see tühi jut Mari Mazsteinist on wälja tehtud, nõuab walitseja, et kohus teda selle ette trahwib.

Wahimees Tõnu Negfeld tunnistas, et Mari Mazstein on peretoas temaga niiwiisi rääkinud: "Kas sina oled see uhke mees, kis homiku talli ees, kui ma mööda läksin, nii uhke oli, et minu terwist wastu ei wõtnud, kotti koorma otsas istus ja tulist hobusega minema pani." Wahimees kiitnud, et tema ei ole mitte olnud ja et Mari ei ole ise tunnud, kis see on olnud, kis kotti koormaga talli eest ära sõitnud, sest sellel olnud kasukas ja kuub selgas ja minul on kasukas üksi. Wahimees olnud siis ka seal, kui pois saia kottid päele ja hoost ette panema hakkand, aga enne säelt ära weskile läinud, kui Mari talli eest mööda läinud. Mari Mazstein aga waielnud wahimehe wastu, et tema olla tõeste tunnud, et tema, wahimees, olla kotti koormaga ära sõitnud, sest tema tunda oma inimesed juba hinge õhast kõik ära. Wahimees waielnud kül wastu, et tema põle olnud, aga Mari kiitnud ikka: sina olid ja sina olid ja jäänud selle juure.

Mari Mazstein kiitis, et tema põhu kambres karjatsele olla ütelnud, kudas täna homiku keik nenda warased olla, walitseja ja aidamees olla juba talli ees olnud ja üks kotti koorm juba minema saadetud. Peretoas olla tema nalja pärast wahimehega waielnud, tema olla kül aru homiku saanud, et need saiakottid olla olnud, mis ree päel olnud. Tema ei ole kellegi wastu kiitnud, et need wilja kottid olla olnud, mis Walitseja homiku olla saatnud.

Kohtu otsus. Kohus mõistis et Mari Mazstein peab 2 rbl. trahwi walla laeka heaks maksma selle tühja juttu tegemise ette. Mari Mazstein oli nimetud pühapäewa homiku talli eest mööda minnes arwanud, et walitseja ja aidamees homiku wara salaja ühe wilja koorma kuskile saadawad ja seepärast põhu kambres sest kottikoormast rääkis ja peretoas wahimehega, keda tema koorma ära wijaks arwas, selle üle waidles, wiimaks muidugi ka teistele oma paha mõttet wälja rääkis. Mari Mazsteini wabandamine, et tema nalja olla teinud ja ka täednud, et need saia kottid on olnud, sai tühjaks arwatud, sest et tema paha mõttega seda nalja tegi ja mitte täeda ei wõinud, et saia kottid oliwad, sest et tema enne, kui pagar need saia kottid walitseja juure oli toonud, mõisast oli ära läinud ja homiku pimedas mööda minnes ka mitte kogoni aru saada ei wõinud, et need saia kottid oliwad. Et tema oma pahas mõttes selgeste ei täednud, mis kottid need olid ja kuhu naad wiidi, hakas tema wahimehega waidlema, et täeda saaks mis kottid need olid ja kuhu naad wiidi, ja seepärast tema üksi wahimehega waieldes kotti koormat nimetas ja mitte wilja ehk saia kottide koormad.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS