Mõisa walitseja Ernst Neudorf kaebas, et tema on mõisa sulaste Hans Rosimannus ja Priidik Till kätte 4 naha kausta uueste peretuppa rookida annud  ja kui tema pärast aidamehe need kaustad peretuast ära tuua lasknud, on tema leidnud, et kahe kaustal enne rookimist paksemalt poolt äärest rihmasi on wälja lõigatud saanud ja et kohtu wanem sell korral mõisas olnud, on walitseja neid kaustasi kohtu wanemale kohe näitanud. Kaebaja arwab et Hans Rosimannus ja Priidik Till enne rookimist neist kaustadest rihmad on lõikanud, ehk teistest lõigata lasknud ja nõuab et kohus neid selle eest peab trahwima ja mõisale ühte kahju tasumist mõistma.

Need kaustad, mis walitseja kohtule näha tõi, oliwad keskelt wälja lõigatud ja otsad mõlemad terweks jäätud.

Hans Rosimannus ja Priidik Till waidlesid, et nemad neid kaustasid mitte ei ole lõikanud, ega teistest kaa lõigatud ei tea olema. Nemad olla õhta kupja juures olemisel need kaustad tisleri tuppa riuli peale pannud ja mitme päewa pärast sealt ära toodud saanud ja seeläbi wõib olla, et keegi muu sealt rihmu on wälja lõikanud. Hans Rosimannus waidles weel, et kausta ääred siis otse on olnud ja neid nurke mõlemil pool kausta otsas mitte ei ole olnud.

Kohtu otsus. Kohus mõistis, et Hans Rosimannus ja Priidik Tillu nende kahe kausta ära lõikamise juures süüalused on, sest et nemad waidlewad, et kausta ääred siis otsed on olnud, kui nemad õhta neid ära pannud ja arwawad, et pärast seda sealt wälja lõigatud on saanud, Kaustadest aga selgeste aru oli saada, et nende küllest mitte pärast, waid enne rookimist, wälja lõigatud oli saanud, sest et lõigatud koha naha äär niisammuti ümmargune oli kui lõikamata äär; kui tema pärast rookimist lõigatud oleks saanud, siis oleks see koht kantis pidanud olema ja peawad nemad kumbki 80 kop. (kumbagi kausta kõrwalt arwas kohus umbes 2 rihma wälja lõigatud olewat) mõisale kahju tasumiseks maksma ja peale seda kumbki 1 rbl. trahwi walla laeka heaks.