Seli möldri sulane Hans Madisdorf kaebas, et tema on Jüri päewal sell aastal möldri juure aasta teenistuse hakanud ja Mölder olla teda 7. Oktobri kp. seepärast enne aastat teenistusest lahti lasknud, et on ühe päewa rohkem Rapla laadal olnud, kui peremehe poolt luba antud. Aasta palk olnud 65 rbl. ja Mölder olla 31 rbl. selle teenistuse aja kohta wälja maksnud ja enam tema maksa ei lubada. Kaebaja arwab suwise teenistuse kohta palka wäga wähe olewat ja nõuab, et kohus temale 19 rbl. palka weel juure maksta mõistab.

Mölder Pearn Andresmann kiitis, et on Hansu üheks päewaks Rapla laadale lubanud ja teiseks s.o. Laupäewaks, kodu käskinud tulla, sest et ise sell päewal lehmaga laadale tahtnud minna ja sulane weskisse pidanud jääma. Hans ei ole aga mitte enne, kui Esmaspäewa homikul sell 7. Oktoobril koju tulnud ja et tema peale Jaani päewa juba 3. korda sell wiisil eksib, et ilma lubata ööseti on kottu ära läinud ja homiku ligi keskhomiku ajal, wast koju tulnud, seepärast on teda nüüd hoopis lahti lasknud ja selle aja teenistuse palga 5½ kuu ette 31 rbl. temale wälja maksnud.

Hans Madisdorf ei salganud, et tema kaa enne ilma peremehe lubata ööseti oli ära käinud ja ühel homikul ligi kell 7. koju tulnud.

Kohus katsus kohtu käijaid lepitada, et mölder oma sulasele weel seekord andeks annaks ja weel oma juure teenistusse wõtaks, aga mölder ei wõtnud seda lepitust mitte wastu.

Kohtu otsus. Kohus mõistis, et Hans Madisdorfil mitte õigus ei ole omale 19 rbl. palka weel juure pärida, sest et tema aasta teenistuse kauba oli teinud, ilma peremehe lubata Rapla laada ajal kauemaks kodunt oli ära jäänud, mis Talurahwa seaduse Art. 452 mööda keelatud on ja pealegi enne ööseti oli ümber wedelenud ja seepärast peremehel Art. 471 ja 472 mööda õigus oli oma sulast enne aegu teenistusest lahti lasta ja temale wälja teenitud aja palka kätte maksta, mis Hans Madisdorf juba wälja maksetud on saanud.

Suurema kohtu nõudmise kord sai kohtukäijatele selgeste ära seletatud.