Kohtu ette aste Orriko Perremees Jaan Kaarna kaibussega wasta omma piirimeest Orriko Johann Weskit sõimamisse perrast. -
Üllewal nimmitu perramänne Orriko Johann Weski sullane Ado Kauba ollew 10nel Junil omma perremehhe hobbest holetusse läbbi tõise tallu perremehhe Jaan Kaarna Ristik haina
nurme sisse lasknu minna, nink Jaan Kaarna ollew todda hobbest kinni wõtnu õddagus poolen kel 7 aigo nink omma rihhaalla wiinu ja kuiwi haino ette andno hobbeselle ööses süwwa. -
Tõisel päiwal 11 Junil hommungu kella 6 aigo ollew Johann Weski naine Jaan Kaarnat sõimanu kiiges wiimatses nimmelt: teeweeritses Littas, pennis, attas, Nüpli hulgusses j.n.e. nink pääle selle ollew Johann Wesk essi ka Jaan Kaarna tarremanun omma hobbest otsma länu, ja Kaarnat sõimanu kurradi litsis. -
Johann Wesk kutsuti ette ja kostis küssimisse pääle: Et se sõimaminne enne temma naisest ja perrast temma hendast, - nida kui Kaarna om kõnnelnu - koggonni wõls olewat olnu. -
Tunnistaja Karl Rebane ja Ewa Karro kutsuti ette ja nemma ütliwa küssimisse pääle et se sõimaminne tõtteste tõisi om, ent Johan Weski ennegi nüüd sallata tahhap. -
Päle se õkwa kaibas Johann Wesk ka ommalt poolt; et sis hommungu kella kuwwe aigo, kui temma omma hobbest Kaarna rehhe alt ollew otsma lännu - sis ka Kaarna temmale ilma kellegi näggemada perra lännu rehhealla ollew ja sääl ruskuga Weskil alt lõwwa ülles ollew löönu; pääle se ollew Weski maast nuija wõtnu, - selle pelju perrast, et wast Kaarna weel lööp. - Ent aselle pääle ollew Jaan Kaarna naise emma Ewa Karro tarre perra ussest rehhe tarre perra ussest rihha alla sisse tulnu, nink tolle pääle ollew Kaarna mant ärra lännu. -
Selle ülle kutsuti jälle Kaarna ette, ja temma ütles küssimisse pääle, et se Johan Weski perramänne wälja kõnneldu luggu hobis wõls ollew olnu. -
Pääle se kutsuti Ewa Karru ette, ja temma ütles küssimisse pääle: Et temma sugguki rihha alla omma jalgagi ei ollew wiinu, enge - kui Johan Wesk omma hobbese perra ollew lännu, et sis temma kaaliaijan kaali istutaman ollew olnu nink nännu, et Johann Wesk Jaan Kaarnaga rehhealt wälja murro pääle ollewat tulnu, ja ütte teeraa pääle saisma jäänuwa; sääl ollew temma aijast wälja tulnu ja neile mannu lännu nink todda nuija Johann Weski käest ärra pallelnu. -
Sedda nuija ollew Johann Wesk omma tarremant toonu, enge ei mitte Kaarna rihhaalt wõtnu, nida kui temma essi ütles. -
Sedda tunnistap Karl Rebbane. -
Sis sai selle pääle koggokonna kohtu poolt mõistetus: Et Johann Wesk peap tolle perrast, et temma ja temma naine, Kaarnat omma sõimanu, - 2 Rbl hõbb sandi laadiku masma; Ent tolle Kaarnal Weskit löömisse perast es wõi kohhus middagi mõista, sest et üttegi tunnistust ei olle. -
Nink nida om se täämbane kohtu otsus selle asja sisen täämba lõppetedus. -
Kohtu ette aste Orriko Perremees Jaan Kaarna kaibussega wasta omma piirimeest Orriko Johann Weskit sõimamisse perrast. -
Üllewal nimmitu perramänne Orriko Johann Weski sullane Ado Kauba ollew 10nel Junil omma perremehhe hobbest holetusse läbbi tõise tallu perremehhe Jaan Kaarna Ristik haina
nurme sisse lasknu minna, nink Jaan Kaarna ollew todda hobbest kinni wõtnu õddagus poolen kel 7 aigo nink omma rihhaalla wiinu ja kuiwi haino ette andno hobbeselle ööses süwwa. -
Tõisel päiwal 11 Junil hommungu kella 6 aigo ollew Johann Weski naine Jaan Kaarnat sõimanu kiiges wiimatses nimmelt: teeweeritses Littas, pennis, attas, Nüpli hulgusses j.n.e. nink pääle selle ollew Johann Wesk essi ka Jaan Kaarna tarremanun omma hobbest otsma länu, ja Kaarnat sõimanu kurradi litsis. -
Johann Wesk kutsuti ette ja kostis küssimisse pääle: Et se sõimaminne enne temma naisest ja perrast temma hendast, - nida kui Kaarna om kõnnelnu - koggonni wõls olewat olnu. -
Tunnistaja Karl Rebane ja Ewa Karro kutsuti ette ja nemma ütliwa küssimisse pääle et se sõimaminne tõtteste tõisi om, ent Johan Weski ennegi nüüd sallata tahhap. -
Päle se õkwa kaibas Johann Wesk ka ommalt poolt; et sis hommungu kella kuwwe aigo, kui temma omma hobbest Kaarna rehhe alt ollew otsma lännu - sis ka Kaarna temmale ilma kellegi näggemada perra lännu rehhealla ollew ja sääl ruskuga Weskil alt lõwwa ülles ollew löönu; pääle se ollew Weski maast nuija wõtnu, - selle pelju perrast, et wast Kaarna weel lööp. - Ent aselle pääle ollew Jaan Kaarna naise emma Ewa Karro tarre perra ussest rehhe tarre perra ussest rihha alla sisse tulnu, nink tolle pääle ollew Kaarna mant ärra lännu. -
Selle ülle kutsuti jälle Kaarna ette, ja temma ütles küssimisse pääle, et se Johan Weski perramänne wälja kõnneldu luggu hobis wõls ollew olnu. -
Pääle se kutsuti Ewa Karru ette, ja temma ütles küssimisse pääle: Et temma sugguki rihha alla omma jalgagi ei ollew wiinu, enge - kui Johan Wesk omma hobbese perra ollew lännu, et sis temma kaaliaijan kaali istutaman ollew olnu nink nännu, et Johann Wesk Jaan Kaarnaga rehhealt wälja murro pääle ollewat tulnu, ja ütte teeraa pääle saisma jäänuwa; sääl ollew temma aijast wälja tulnu ja neile mannu lännu nink todda nuija Johann Weski käest ärra pallelnu. -
Sedda nuija ollew Johann Wesk omma tarremant toonu, enge ei mitte Kaarna rihhaalt wõtnu, nida kui temma essi ütles. -
Sedda tunnistap Karl Rebbane. -
Sis sai selle pääle koggokonna kohtu poolt mõistetus: Et Johann Wesk peap tolle perrast, et temma ja temma naine, Kaarnat omma sõimanu, - 2 Rbl hõbb sandi laadiku masma; Ent tolle Kaarnal Weskit löömisse perast es wõi kohhus middagi mõista, sest et üttegi tunnistust ei olle. -
Nink nida om se täämbane kohtu otsus selle asja sisen täämba lõppetedus. -