Saunamees Johann Woijewood tulli ette kaebas, et Hans Juur temale 4 aasta eest 1 wakkamaa metsa maad ja 3 aasta eest 2½ wakkamaad metsa maad annud ning 3 aasta eest üks wakkamaa uut maad teinud ilma minki kaubata, ning nüüd nõuab 1½ wakkamaa sõniku maa eest, kus kartohwlid ja odrad peal olnud 40 rubla hõbbe mis temale mitte kätte ei ole annud.
2.) 100 sülda aia eest mis tema teinud ja Hans Juur puu annud nõuab 15 rubla kaupa ei ole üle aia olnud.
3.) 1 wakkamaa ehk rohkem heinamaad laggastanud, ning ühe aasta saak saanud nõuab 15 rubla.
4.) Sauna ahju parandanud kus tema isi elanud nõuab 60 tellis 90 kopik. Summa 70 rubla 90 kopik.
Taaluomanik Hans Juur tulli ette wastas et maa pruukimene on õige mis Johann Woijewoot üllesse annud, aga uut maad ei ole enamb kui arwata 1/3 wakkamaad on, kos kartohwlid ja odrad minewa aasta olnud, ei ole sõnikud sisse toonud, ei ole ka põhko muijalt sisse toonud. Aia pärast ütles, et kui teha tahab siis tehko, puud annab.
Heinamaa pärast wastas, et 5 aasta eeston laggestanud ning seda heinmaad pruukinud, aga need puud mis heina maa peal on langetamise eest jänud. Sauna ahjo parandamise pärast wastas, et on üttelnud kui tee paraneb saab kiwid, aga pärast ei ole Woijewoot enamb selle asjus tema juurde tulnud. Johann Woijewodt ütles, et tema sõnikud talusse sisse ei ole toonud, muud kui se kewade kaks kord seljaga heino ja haganid sisse toonud. Heinamaa lagastamise nüüd on hendalle jänud.
Hans Juur ütles, et selle maa peale mis Johann Woijewooti kätte saanud, on kaks kord sõnikud enne pannud ühe aasta sees. Kuddinalt Jaan Puusta tulli ette tunnistas, et tema nende asjast keddagi ei tea.
Jakob Woijewoodt tulli ette tunnistas et Johann Woijewodt tema hobusega sõnikud minewa suwel weddanud, aga ei tea kui paljo. Kohtukäijatel saied tunnistused awaldud.
Kohtu Otsus: Johann Woijewoot peab oma kaebtusega rahule jäma selle et sõnikud ja põhku sisse ei ole toonud ning 3 ja 4 aastad maatükkid pruukinud. Aija tegemise pärast peab rahule jäma, sest et oma kasu pärast teinud.
Heinamaa lagastamise pärast peab rahule jäma, et need puud saanud mis heinamaa peal olnud.Telliskiwide pärast peab rahule jäma, selle tunnistust ei ole. See Otsus saie kohtukäijatele selle 30 Mai 1884 täieste appellatsioni seadusega kuulutud, mis järel Johann Woiewood oma mitte rahul olemist wälja ütles ning temal kohe appellatsioni kiri wälja antud. Johann Woijewodt ütles, et sellepärast appellatsion wõttab, et tunnistajad sawad wannutud.
Peamees Josep Ernits (allkiri)
Kohtumees Tawet Eres xxx
Kohtumees Elias Arru (allkiri)
Kirjutaja H Freyfelez (allkiri)
Saunamees Johann Woijewood tulli ette kaebas, et Hans Juur temale 4 aasta eest 1 wakkamaa metsa maad ja 3 aasta eest 2½ wakkamaad metsa maad annud ning 3 aasta eest üks wakkamaa uut maad teinud ilma minki kaubata, ning nüüd nõuab 1½ wakkamaa sõniku maa eest, kus kartohwlid ja odrad peal olnud 40 rubla hõbbe mis temale mitte kätte ei ole annud.
2.) 100 sülda aia eest mis tema teinud ja Hans Juur puu annud nõuab 15 rubla kaupa ei ole üle aia olnud.
3.) 1 wakkamaa ehk rohkem heinamaad laggastanud, ning ühe aasta saak saanud nõuab 15 rubla.
4.) Sauna ahju parandanud kus tema isi elanud nõuab 60 tellis 90 kopik. Summa 70 rubla 90 kopik.
Taaluomanik Hans Juur tulli ette wastas et maa pruukimene on õige mis Johann Woijewoot üllesse annud, aga uut maad ei ole enamb kui arwata 1/3 wakkamaad on, kos kartohwlid ja odrad minewa aasta olnud, ei ole sõnikud sisse toonud, ei ole ka põhko muijalt sisse toonud. Aia pärast ütles, et kui teha tahab siis tehko, puud annab.
Heinamaa pärast wastas, et 5 aasta eeston laggestanud ning seda heinmaad pruukinud, aga need puud mis heina maa peal on langetamise eest jänud. Sauna ahjo parandamise pärast wastas, et on üttelnud kui tee paraneb saab kiwid, aga pärast ei ole Woijewoot enamb selle asjus tema juurde tulnud. Johann Woijewodt ütles, et tema sõnikud talusse sisse ei ole toonud, muud kui se kewade kaks kord seljaga heino ja haganid sisse toonud. Heinamaa lagastamise nüüd on hendalle jänud.
Hans Juur ütles, et selle maa peale mis Johann Woijewooti kätte saanud, on kaks kord sõnikud enne pannud ühe aasta sees. Kuddinalt Jaan Puusta tulli ette tunnistas, et tema nende asjast keddagi ei tea.
Jakob Woijewoodt tulli ette tunnistas et Johann Woijewodt tema hobusega sõnikud minewa suwel weddanud, aga ei tea kui paljo. Kohtukäijatel saied tunnistused awaldud.
Kohtu Otsus: Johann Woijewoot peab oma kaebtusega rahule jäma selle et sõnikud ja põhku sisse ei ole toonud ning 3 ja 4 aastad maatükkid pruukinud. Aija tegemise pärast peab rahule jäma, sest et oma kasu pärast teinud.
Heinamaa lagastamise pärast peab rahule jäma, et need puud saanud mis heinamaa peal olnud.Telliskiwide pärast peab rahule jäma, selle tunnistust ei ole. See Otsus saie kohtukäijatele selle 30 Mai 1884 täieste appellatsioni seadusega kuulutud, mis järel Johann Woiewood oma mitte rahul olemist wälja ütles ning temal kohe appellatsioni kiri wälja antud. Johann Woijewodt ütles, et sellepärast appellatsion wõttab, et tunnistajad sawad wannutud.
Peamees Josep Ernits (allkiri)
Kohtumees Tawet Eres xxx
Kohtumees Elias Arru (allkiri)
Kirjutaja H Freyfelez (allkiri)
