PROTOKOLL

Kabala: Protokolliraamat (18.03.1888-01.12.1889)

LeidandmedEAA.3443.1.12
Kaader
117
118
Daatum10.04.1889
Protokolli number111
Protokolli teema2. Varalised tehingud; 6. Töö- ja teenistussuhted; 8. Varavastased kuriteod
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
H. Kasch Peakohtumees
H. Mullikas Kohtumees
H. Paju Kohtumees
A. Pent Kohtumees
J. Tabur Kohtumees

Loopre mõisa saadik H. Jürjens olli tulnud ja nõudis — saagu endine walitseja August Rosenberg mõisa warantuse raiskamise ja kõrwale saatmise eest Kriminal kohtu kätte antud, nimelt on Rosenberg rahasid wastu wõtnud ja mitte raamatuse kirjutanud.

Rubl- Kop.
ühe hobuse raha 60
piima raha 9 14
rukkide raha 15 30
odrade raha 16 15
wõi raha 1 80
lammaste trahwi raha 5 80
Summa 108 rbl. 19 kp.

August Rosenberg wastas: muud üles andmised on õiged, aga lammaste eest trahwi raha ei puutu mitte mõisa, see olli minu oma saak, aga et raamatud minu käest järsku ilma minu teadmata ära wõeti, siis ei saanud ma enam sisse kirjutada ning et temale ainult 10 pääwa enne aasta täis saamist üles öeltud siis on temal 600 rbl kahju tasumist Loopre mõisa käest nõuda ning selle perast ei maksa ta seda raha mitte tagasi, kui ta oma kahju tasumist nõudma hakkanud siis olla mõisa pidaja teda ähwartanud, temale ka süidi otsida; lodjade raha ei ole ta iialgi wastu wõtnud, waid see olnud kõrtsimehe asi. Mõisa ei ole tema käest seda raha sugugi nõudnud.

Jürgens wastas: Rosenbergil ei olnud mitte aasta kaup, waid kuude kaup. Rosenbergil ei olnud kedagi nõudmist, kui mõisa pidaja raamatudest leidnud, et Rosenberg nii palju raha Kõrwale saatnud on ning seda nõudma hakkanud, siis alles hakkanud Rosenberg ka wastu nõudma; kuidas wõis Rosenberg oma woliga mõisa raha oma käes pidada kui Rosenbergil nõudmist on seda jõuab Loopre mõisa küllalt wastata.

Kohtu käiad Jürgens ja Rosenberg leppisid järgmiselt kokku. Rosenberg maksab 108 rbl. 19 kop 8 pääwa aja sees Loopre mõisa walitsusele kätte ja wõttab keik omad kaebtused, mis temal iialgi Loopre mõisa walitsuse wastu kuskile kohtule sisse antud peaks olema tagasi ning ka Loopre mõisa walitsus ei nõua enam kedagi pääle selle raha Rosenbergi käest ning jättawad siis keik omad kohtu käimised rahule.

Mõisteti seda nõnda kuidas sündinud ta kindlaks põhjaks kirja panna.

/allkirjad/

Loopre mõisa saadik H. Jürjens olli tulnud ja nõudis — saagu endine walitseja August Rosenberg mõisa warantuse raiskamise ja kõrwale saatmise eest Kriminal kohtu kätte antud, nimelt on Rosenberg rahasid wastu wõtnud ja mitte raamatuse kirjutanud.

Rubl- Kop.
ühe hobuse raha 60
piima raha 9 14
rukkide raha 15 30
odrade raha 16 15
wõi raha 1 80
lammaste trahwi raha 5 80
Summa 108 rbl. 19 kp.

August Rosenberg wastas: muud üles andmised on õiged, aga lammaste eest trahwi raha ei puutu mitte mõisa, see olli minu oma saak, aga et raamatud minu käest järsku ilma minu teadmata ära wõeti, siis ei saanud ma enam sisse kirjutada ning et temale ainult 10 pääwa enne aasta täis saamist üles öeltud siis on temal 600 rbl kahju tasumist Loopre mõisa käest nõuda ning selle perast ei maksa ta seda raha mitte tagasi, kui ta oma kahju tasumist nõudma hakkanud siis olla mõisa pidaja teda ähwartanud, temale ka süidi otsida; lodjade raha ei ole ta iialgi wastu wõtnud, waid see olnud kõrtsimehe asi. Mõisa ei ole tema käest seda raha sugugi nõudnud.

Jürgens wastas: Rosenbergil ei olnud mitte aasta kaup, waid kuude kaup. Rosenbergil ei olnud kedagi nõudmist, kui mõisa pidaja raamatudest leidnud, et Rosenberg nii palju raha Kõrwale saatnud on ning seda nõudma hakkanud, siis alles hakkanud Rosenberg ka wastu nõudma; kuidas wõis Rosenberg oma woliga mõisa raha oma käes pidada kui Rosenbergil nõudmist on seda jõuab Loopre mõisa küllalt wastata.

Kohtu käiad Jürgens ja Rosenberg leppisid järgmiselt kokku. Rosenberg maksab 108 rbl. 19 kop 8 pääwa aja sees Loopre mõisa walitsusele kätte ja wõttab keik omad kaebtused, mis temal iialgi Loopre mõisa walitsuse wastu kuskile kohtule sisse antud peaks olema tagasi ning ka Loopre mõisa walitsus ei nõua enam kedagi pääle selle raha Rosenbergi käest ning jättawad siis keik omad kohtu käimised rahule.

Mõisteti seda nõnda kuidas sündinud ta kindlaks põhjaks kirja panna.

/allkirjad/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS