Nõnda kuidas Keiserl. Kihelkonna kohus Tõnis Kütti nõudmise asja oma isa wastu seisma jättis sest et isa selle wahel ära surri et siis proklam käima pantud saab ja keik nõudjad üles kutsutud. Proklam on Kubermangu tseitungis 1888 aastal ₦ 113 sees ära trükkitud ning proklami aeg olli kuni 1 Webruarini 1889, ning Keegi ei ole oma nõudmise awaltanud kui ainult surnud Jüri Kütti lapsed ja naine. Peale poja Tõnis Kütti nõudsid keik teised periad tõstament jäägu kindlaks. Aga et poeg Peet Kütt tõstamentis mitte sugugi nimetud ei ole siis nõudis ka Peet Kütt et oma jagu ka isa warantusest saab, selle wastu ei olnud kellegil midagi rääkimist.

Siis tulli Tõnis Kütt ette ja andis kaebtuse kirja sisse ja nõudis, tema emast maha jäänud 100 rbl. ühes 35 aasta intres intressidega, ka olla tema emast maha jäänud üks hõbe kaela raha rublaline ja isast maha jäänud 1 piip wäärt 3 rbl. Siimeni talu saagu ka temale ning sellest talust maksab ta ka tõistele lastele wälja.

Surnud Kütti naine Mari Kütt ja käemees Hans Paju wastasid Tõnissel ei ole enam kedagi saada, waid ta on keik kätte saanud mis tõstamentid nimetud on. 

Tõnis Kütt wastas: ei ole muud kedagi kätte saanud, kui ainult, 1 külimet tangu 1 Kints liha, 1 külimet soola ja wana  sahk, aga töö pingi ostsin oma raha eest.

Mihkel Allapärt tunnistas: Tõnis Kütt ei ole mitte järgmisi asju saanud, raswa ei ole saanud, wankre ja saani ostnud Tõnis ise, naisele ehtede ostmise raha on perast pulmi tagasi maksnud, saadud wili on tagasi makstud, raha ei ole Tõnis saanud töö pingi ostnud Tõnis ise.

Käemehi ja periaid olli puudus, jäi pooleli.

/allkirjad/