Protocolli Nr. 24 põhjusel ette nõutud Johann Mõttus ja wastab kaebtuse peale: tema ei olla mitte kroonu mõtsast puid warastanud, seda ei wõida keegi tõendada. Tema hoone kattus ei olla mitte üksi toorepuulaastudest peale pantud saanud, Peeter Wiir käest olla ta männa ja aawa laastusi saanud, nenda sama ka Johann Reilandilt laenanud pool sülda aawa puid ja männa laastusi 850 tükki. Omast mõtsast olla tema kolm mända seks raiunud ja Johann Reilandi juures ära lõigata lasknud. Oma mõtsa kandusi oleks ta iga kord ametnikudele ette näidata wõinud.
Johann Reiland tunnistab: tema olla küll Johann Mõttussele 1/2 sülda aawa pakkusi annud ja toorid männa laastusi kattuseks annud, kui palju neid, seda tema ei teada, maas olewaid prakk männa pakkusi mis toored olnud, olla ta ka Joh. Mõttussele annud, kus need ka laastudeks lõigatud saanud. Kunas Mõttus pakkud sinna toonud, kas öösel ehk päewal, ei teada ta.
Mats Rast wöörmünder tunnistab: tema olla küll Krasseliga puuwargust otsinud, aga kuskil jälge ega märki leidnud, Johann Mõttusel olnud omad mõtsas kaunis wärsket kännud. Kohhus olla Mõttusel sügisel peale pantud, kuna aga nad kandusi pärast kewadel hilja otsinud, kus keegi midagi aru saada ei wõinud, Krasseli üles=kutse olnud üksi tema känitamine sell aeal weel puid taga otsides.
Otsus: Et mõtsawaht Karl Krassel wargust üksi selle peale toetab, et Johann Mõttusel männa laastudest kattus hoonel peal olnud, Mõttus seda aga tõendada jõudnud, et tal ise männad on raiutud olnud ja ka muialt laastusi katuseks saanud, mingit jälge kroonumõtsas kuskil leida polnud Krassel aga nenda hooletu on, et alles poole aasta pärast oma rewirist wargust üles leiab, siis oleks see asi siit poolt tühjaks arwatud, aga see otsus saab Keiserliku Ülewaatja kohtule üle waatamiseks käsku mööda ette säetud.
Peakohtumees: kohtumees: kohtumee:
Joh. Saul. [allkiri] K. Andresson
xxx - xxx
Protocolli Nr. 24 põhjusel ette nõutud Johann Mõttus ja wastab kaebtuse peale: tema ei olla mitte kroonu mõtsast puid warastanud, seda ei wõida keegi tõendada. Tema hoone kattus ei olla mitte üksi toorepuulaastudest peale pantud saanud, Peeter Wiir käest olla ta männa ja aawa laastusi saanud, nenda sama ka Johann Reilandilt laenanud pool sülda aawa puid ja männa laastusi 850 tükki. Omast mõtsast olla tema kolm mända seks raiunud ja Johann Reilandi juures ära lõigata lasknud. Oma mõtsa kandusi oleks ta iga kord ametnikudele ette näidata wõinud.
Johann Reiland tunnistab: tema olla küll Johann Mõttussele 1/2 sülda aawa pakkusi annud ja toorid männa laastusi kattuseks annud, kui palju neid, seda tema ei teada, maas olewaid prakk männa pakkusi mis toored olnud, olla ta ka Joh. Mõttussele annud, kus need ka laastudeks lõigatud saanud. Kunas Mõttus pakkud sinna toonud, kas öösel ehk päewal, ei teada ta.
Mats Rast wöörmünder tunnistab: tema olla küll Krasseliga puuwargust otsinud, aga kuskil jälge ega märki leidnud, Johann Mõttusel olnud omad mõtsas kaunis wärsket kännud. Kohhus olla Mõttusel sügisel peale pantud, kuna aga nad kandusi pärast kewadel hilja otsinud, kus keegi midagi aru saada ei wõinud, Krasseli üles=kutse olnud üksi tema känitamine sell aeal weel puid taga otsides.
Otsus: Et mõtsawaht Karl Krassel wargust üksi selle peale toetab, et Johann Mõttusel männa laastudest kattus hoonel peal olnud, Mõttus seda aga tõendada jõudnud, et tal ise männad on raiutud olnud ja ka muialt laastusi katuseks saanud, mingit jälge kroonumõtsas kuskil leida polnud Krassel aga nenda hooletu on, et alles poole aasta pärast oma rewirist wargust üles leiab, siis oleks see asi siit poolt tühjaks arwatud, aga see otsus saab Keiserliku Ülewaatja kohtule üle waatamiseks käsku mööda ette säetud.
Peakohtumees: kohtumees: kohtumee:
Joh. Saul. [allkiri] K. Andresson
xxx - xxx
