Laiksaares, 4. Märtsil 1883.

Lauas: J. Saul.

K. Kalning.

W. Uniwer.

Johann Tuule kaebtuse asjas, surnud Jaak Kosenkraniuse pärijate wöörmündrite Laas Kosenkraniuse ja Jaan Kurm wastu, nõudmise pärast ette ilmunud kohtukäiad.

Endine wallawanem Hans Peeterson tunnistab: kooli maalt olla Kosenkranius selle korral kartohwlid tema takserimise järel 1/6 wakkamaad ehk ka pisut rohkem, aga mitte 1/3 wakkama wärt wõtnud. Domäni walitsuse kirja järel saanud maa sell korral Kosenkraniuse kätte antud ning pärast ühe ülemalt poolt kirja järel jälle ära wõetud.

Laas Kosenkranius ja surnud lese eestkostja Karl Kosenkranius nõudsiwad pkt. 4 ja 9 kohta: Tuul pidada kui ühe surnud peranduse asjas seda tõeks tegema, et tall surnud Jaak Kosenkraniusega renti kaup on olnud, nemad ei teada ükski sest renti kaubast midagi, ega olla nad peale Tuule kellegilt sarnase kaupa üle taadust saanud. Kui Tuul renti kaupa tõendama saada, siis piada nad nagu enne juba oma wastuse pct. 3,4 ja 9 kohta tähendanud selgeks tegemisel ka, kui see wõlgu saada olema, maksma; enne mitte. See kooli maa lappike olla, nagu iga üks teada, koguni alam olnud, kui surnud Kosenkranius omad hooned peale teinud, siis saanud ka see maa selle poolt paremaks tehtud. Kadunud Jaak Kosenkranius pidanud 5 kuud aega weel koolmeistriametit kiriku õppetaja härra käsu pääle kui Tuul juba koolmeisteriks kinitud aga siia tulemata olnud, ometige aga selle aasta terwe palga Tuul omale wõtnud. Toimendada olnud: lapsed alati katsuda, lapsed ristida, pruugi järel õppetaja härra kasu peale inimestele jutlust ütelda, üleüldse kõik mis õppetaja poolt kästud. Aasta palga järel tulla 5e kuu palk 58 rbl. 35 kop.

Laas Kosenkranius ütleb weel: nad olla kord Tuule ja Jaan Kosenkraniusega õppetaja härra juures selle palga ja renti nõudmise pärast olnud, kus härra neid leppitada tahtnud, et palga asi renti nõudmisega tasa tulleks arwata, pia olnud leppus käes. Tuul mõtlenud weel - ja ütlenud wiimaks: ei see on natuke palju, ma ei leppi.

Johann Tuul ütleb: tunnist tall selle renti kauba üle ei olla ega jõuda ka kauja kuidagi tõendada, kontracti ei olla ta Kosenkraniusega teinud. Palga olla ta tähendatud aasta eest küll terwelt omale saanud, aga Kosenkraniuse wiie kuu ameti toimendus ei olla tema asi, sest et ta kooli walitsuse lubaga oma kodomaa kunni sugini olnud. Õppetaja juures ei olla ta muidagi leppida wõinud, et see temale rohkem kahjuks oleks olnud. Kroonumõtsas loomade käimiseks ei olla sell korral pileti mitte antud.

Laas Kosenkranius ütleb: Tuul olla mees kes ikka kontracti teha ega kunnagi rentiga kui terminist muidu, sugugi ei kannatada. Ühel aastal kui terwe koolimaa mad Kosenkraniuse käes renti peal olnud, jäänud renti maks terminist pitkemale, kus Tuul imelikult nõudes peale käinud.

Karl Kosenkranius ütleb: Tuul toonud sellepärast oma sarnased nõudmised kui wastu rechnungiks ette, et nad sellelt wilja seemne tagasi nõuda.

Kohtu käiatele sai protocoll tunnistuse wälja ütlemistega ette loetud.

Et muud ette tuua ei olnud, siis ühendasiwad kohtu liikmed endid selle

Otsusele:

ad 1. Et surnud Jaak Kosenkranius mitte ise oma wõliga, waid Domäini ehk wallawalitsuse mõistuse, wõi lubaga maad oma kätte harrida saanud weelgi iseenesest mõista enese pärast põlldo heaste seadida ja teha on püüdnud, Tuul tõendada ei jõudnud, mida ta nimelt ehk kui wiisil ta kahju saanud, Mihkel Närepi tunnistost mööda Kosenkranius "omaperast heaste wilja kõik maha teinud", see asi ennem mõne man, kui Kosenkraniuse wasta käib, siis on 60 rbl. nõudmine Tuule poolt, tühjaks arwata.

ad 2. Et tõeks saanud et 1/6 wakam maa wärt kartohwlid pruugitud, saab kohtu poolt wäärt arwatud: 12 wakka kartohwlid kasuga kokku, a 50 kp makswad Kosenkraniuse pärijad: 6 rbl. 0 kp.

ad 3. Et Kosenkranius hooned ise alama söödi maale ehitanud, kus ta maa tükki wäetas ja heaks tegi, - renti 15 rubla kauba üle Tuulel tunnistust ei ole, ega kuidagi ka kaupa tõendada ei jõua, peale Tuule keegi sest kaubast ei tea, Kosenkranius sesst aastast mis eest Tuul palka saanud wiis kuud koolmeistri töösi toimendanud, mis eest temale midagi wald ega Tuul maksnud ei ole, kuna ta kooliwalits. käsu peale teenis, siis saab kohtu poolt aastate renti ehk hinna wäärtus selle Kosenkraniuse palgaga (ette) tasa arwatud.

ad 4. nenda sama arwatud, kui punkt 3 weel ka et Tuule kari sest samast maa leppist kui karja teelt läbi käinud.

ad 5. et nagu pkt. 1 tähendatud maa Kosenkraniuse käes mitte oma waid ülemate woliga olnud, ei ole Tuulel siis ka sest Kosenkraniuse käest mingit õigust pärida waid on nõudmine tühjaks arwata.

6. Et Kosenkranius Tuult sundinud ei ole, hobusid ja loome heina maale panna, kui ta neid, nagu ta ütleb, ehk söötnud olekski, kuna tunistused sest töisite räärkinud, Tuul pct.5 järel seda toppelt tahab, siis on see tühjaks arwata.

ad 7. Et Tuul sell korral kui ta omal õiguse arwas reisi kulusi nõuda olewat, mitte ette pole toonud, waid nüüd taga järele nõuab, saab see tühjaks arwatud.

ad. 8. nendasama nagu pct. 7 tühjaks arwata.

ad 9. saab nenda sama arwatud kui punkt 3 ja 4.

Intresside nõudmine saab, et ju kapitaligi teada pole, tühjaks arwatud.

Otsus kuulutadi ühes appellationi formaliedega Johann Tuul'le Laas Kosenkranius, Jaan Kurm, kui ka Lesele Mari Kosenkranius selle eestkostja Karl Kosenkranius ja pärija Jaan Kosenkraniusele miska Johann Tuul rahu ei lubanud olla ja appellationi palus.

Peakohtumees: kohtumees: kohtumees:

Joh. Saul. [allkiri] [allkiri]

[allkiri]

kirj.