Wiiendamaks astus kohtu ette Kurksest Juhan Greinberg ja kaebas et tema poeg on teda löönud. Tema keelanud oma poega hobusega wälja sõtmast ja kui poeg siiski tahtnud sõita wõtnud tema hobuse rangid ära ja siis on poeg teda löönud ja ähwardanud weel kõik pihuks puruks teha.

Tema poeg Jüri kutsuti ette ja küsiti, miks ta omete seda rumalat tükki on teinud?

Tema kostis: Isa sõimab mind alati ja weel enam minu naest litsiks ja muuks. See kord oli mu naene kottu ära ja ma tahtsin minna teda hobusega kodu tooma, isa ei lasknud sest sai mu süda wäga täis.

Kohus noomis teda ja käskis teda isa käest andeks paluda. Tema (Jüri) tegi seda ja nemad leppisid kohtu ees ära.

Ka isat sai kohtu poolt maanitsetud edespidi poja naest, ehk tema küll üks eksind inimene on, rahule jätta. Tema lubas seda.

/Riiu asi, lepitud./