Wanna Koiola koggokonna kohtun Wissen, sel 16nel nowembril 1878.

Man olliwa kohtowan(n)emb, Michel Kurwitz

                    kohtomees, Jaan Plak

                abbi kohtomees, Jaan Maasik

Jaan Mäots tulli ette ja and ülles, et tem(m)a om(m)ast karja tahrast 15nel wasta 16tal nowembril õddango kel 1/2 7 Peter Kottisse kutsmisse päle, kes kats karja warrast kuulnu ülle aija tahra minnewat; lännu Peter Kottisse´ga kinni wõtma; ent tõine warras paggenu tahrast wälja ja warras Jaan Karolas om kätte sadu, kes ka kül paeda tahtse.

Warras Jaan Karolas wastutas:"Se tõine olli minnoga Johann Kattai, kes minno ka kutse ja nüüd tahrast ärra paggesi; sest et kinni tulti wõtma. Kige eddimanne nõu and Johann Kattai mulle, enne Mihkli päiwa üts nättal s.a. nink sis algnes meije sõprus tõine tõisega; konna tem(m)a mulle üttel:"Kas sin(n)a ei woi hendale middagi sada ja sadut minno pole tuwwa, kül minna paika panne. Kae koolmeistrel Michel Sabbrel woeti lehm laudast ärra ja pennigi ei haugu perra; nink minna tija kül, kes tem(m)a wõt ja kos tem(m)a makka. Nowembril 12nel olli minna ja Johann Kattai Otto Lutz pool piddo pääl, kon tem(m)a minno tõisist piddolissist kõrwale kuts ja üttel jälle:"Kae, Jakob Kottissel woeti ka lehm laudast ärra ja keaki ei tija, kes sedda teggi. - Selle päle saije meil sis warsti nõu petus Jaan 

Mäots´a lehma ärra warrastada ja Ahja walda Josep Klaos kätte anda, kes selle tarwis tammin ootmisse pääl hobbesega jo walmis olli warsti ärra wiima. Kui nõu petu, ni ka waja teta; ent minna saije kinni woetus ja Johann Kattai paggesi tahrast ärra; nink nisam(m)a ka hobbese mees Josep Klaar. Olles se meil kõrda lännu; sis ollesime kas sel sam(m)al Redi- wai Poolpäiwa öse Peter Haidak lehma ka wõtnu, sest ni olli meil jo nõu walmis. Nink minnewa näddali weijeme ka Jaan Mäots tarre alt 5 mõto keswi katte keske ärra, kotti Johann Kattai tarre alt säljaga wälja tõije ja wäljan ossa tõise kotti sisse wallime nink Johann Kattai pole weijeme. Sis käsk Johann Kattai ka tema puhtid mõssu rõiwid kuiomast ärra wõtta; ent minna kül lätsi ja loije tükki perra, kas olli 8 wai 9 ham(m)et nink mõtli ja jätti nem(m)a sinna."- nink tem(m)a warras woise Jaan Lokkok olla, sest tem(m)a ei moista sarwilistega kõndi; enge hobbestega, kellega minna woip, kui tuul. " -

Sedda wisi selletas Johann Kattai mulle ja niwisi olleme ka tennu, kui mul nüüd om kõnneldu." 

Johann Kattai, kui kawal warras, wastutas selle päle:"Minno ihho ja jalg ei olle om(m)ast ellotussest wälja saanu; ei olle Jaan Mäots´a lehma wargil käünu; ei ka tem(m)a keswi wõtnu. - Jaan Karolas piddi kül minnoga nõwwo Peter Haidak´u lehma ärra warrastada, kui keaki enne ärra wiise. Nink Michel Sabbre lehma wargussest ei tija minna muud üttelda; kui löisi kül Moisekatzi mõtsan asseme, kon ehk woise lehm tappetus sada. Sedda kül kõn(n)eli." -

Wöörmöndre Peter Sing üttel: Sedda kõnnet kõnneli Jaan Karolas algmissest kotton; nida kui ka se kõnne siin kohto protokolli om pantu. Et ne warga ni hool-

mata ja koggoni julges läwa, aiksast jo õddango wargusse päle wälja minna ennegi arwawa. - Ni om se jobba 5es lehm, kedda warga tahhiwa ärra warrastada ütte külla päält; ent saijewa parrajast kinni tabbatus. Nink se om koggoni awwalik, et Jaan Karolas ja Johann Kattai selge warga om(m)a. Essi erralde selle külla perremehhe, kes sija kohto ette om(m)a tulnu: Jaan Mäots, Peter Kottisse, Peter haidak, Widrik Kooskora, Jakob Kottisse, Jaan Kottisse, Jaan Andreiman, Peter Kottisse, Johann Wanna, Johann Sing ja koolmeistre Michel Sabbre, kedda mõnd seast om jo warrastedu, ja mõnd weel lubbatu warrastada, pallewa wäega süddamelikkult Kõrgest Austud Keiserlikko Werro Maa kohhut; et neide wargidega saas sädusse perra tallitedus, et nem(m)a om(m)a warrandusse wahtmisse hirmust wallale pääses. -

Sis sadame allandlikkult ne kats warrast Keiserlikko Werro Maa kohto kätte kinni keüdetult, kos neid parrembast saap järgi kulleldus, neide warguste asjan. -

                    Kohtomees, Mihkel Kurwitz

                    Kohtomees, Jaan Plak

           abbi kohtomees, Jaan Maasik

                       Kirjotaja, J. Käis

,