Teiseks astus sell päewal kohtu ette Juhan Klausse lesk Kadrina Klausse ja kaebas, et tema äm oma tütardega temale palju tüli teeb ja tahtwad teda koha pealt ära ajada et koht tütre kätte saaks.
Tema äm Mari Klausse kutsuti ette ja küsiti: Mis õigusega tahate teie seda kohta oma kätte kiskuda, sest see koht on ju Kadrina Klausse wenna, Juhan Bärmanni, nime peale kirjutud (kontrakt tema nime peale kirjutud) ja tema on ka selle koha eest raha sisse maksnud 335 rubla 65 kopikad, peale selle weel suilise palka 17 1/2 rubla. Seega on siis Juhan Bärmannil wõimus seda kohta kas omale pidada, ehk oma õele anda.
Mari Klausse kostis: "Eks ta wõta siis omale meest, kes peab selle koha töö ära tegema? Kohus ütles: Mis sull siis selle koha eest tarwis muretseda, kui ta sinu ei ole, ehk kuida wõib naene omale meest wõtta, kui mees ep ole weel tulnud? Selle peale ütles Mari Klausse: Ega meie seda kohta ei taha, aga maksku Kadrina mulle wälja: 1 hobune ja üks härg ja minu tütre Liisale: 1 lehm ja 3 lammast, nii kui teised tütred enne koha pealt kaas andeks on saanud. Kadrina, tema mini, ütles, et Liisu juba 20 rubla on saanud, mis tema sööma eest Tallinnas on maksetud./wata kohtu protokoll N 2. 1882 aast/.
Kohus mõistis: Kui Mari Klausse koguni oma minijaga ei taha kokku leppida, siis peab mini, Kadrina Klausse, temale selle nõutud 1 hobune ja 1 härg wälja maksma, aga tema tütre, Liisu osast wõib Kadrina küll need 20 rubla ära arwata. Ometi pani kohus neile ette, et nemad parem kokku leppiksid ja iga üks omalt poolt järele andja oleks. Mis peale nemad ka kohtu ees teine teisele kätte andsid.
Juhan Bärmannile sai peale pandud nende maja korra üle walwata ja selle üle, kui tarwis, otsustada.
/lepitud./
Teiseks astus sell päewal kohtu ette Juhan Klausse lesk Kadrina Klausse ja kaebas, et tema äm oma tütardega temale palju tüli teeb ja tahtwad teda koha pealt ära ajada et koht tütre kätte saaks.
Tema äm Mari Klausse kutsuti ette ja küsiti: Mis õigusega tahate teie seda kohta oma kätte kiskuda, sest see koht on ju Kadrina Klausse wenna, Juhan Bärmanni, nime peale kirjutud (kontrakt tema nime peale kirjutud) ja tema on ka selle koha eest raha sisse maksnud 335 rubla 65 kopikad, peale selle weel suilise palka 17 1/2 rubla. Seega on siis Juhan Bärmannil wõimus seda kohta kas omale pidada, ehk oma õele anda.
Mari Klausse kostis: "Eks ta wõta siis omale meest, kes peab selle koha töö ära tegema? Kohus ütles: Mis sull siis selle koha eest tarwis muretseda, kui ta sinu ei ole, ehk kuida wõib naene omale meest wõtta, kui mees ep ole weel tulnud? Selle peale ütles Mari Klausse: Ega meie seda kohta ei taha, aga maksku Kadrina mulle wälja: 1 hobune ja üks härg ja minu tütre Liisale: 1 lehm ja 3 lammast, nii kui teised tütred enne koha pealt kaas andeks on saanud. Kadrina, tema mini, ütles, et Liisu juba 20 rubla on saanud, mis tema sööma eest Tallinnas on maksetud./wata kohtu protokoll N 2. 1882 aast/.
Kohus mõistis: Kui Mari Klausse koguni oma minijaga ei taha kokku leppida, siis peab mini, Kadrina Klausse, temale selle nõutud 1 hobune ja 1 härg wälja maksma, aga tema tütre, Liisu osast wõib Kadrina küll need 20 rubla ära arwata. Ometi pani kohus neile ette, et nemad parem kokku leppiksid ja iga üks omalt poolt järele andja oleks. Mis peale nemad ka kohtu ees teine teisele kätte andsid.
Juhan Bärmannile sai peale pandud nende maja korra üle walwata ja selle üle, kui tarwis, otsustada.
/lepitud./
