Ette aste moisa walitsuse nimel - moisa Rendi härra C. W. Beitler, nink andse selle 1872 aastal nekrutis antu ja toll kõrral mõisa kantnikun olnu Hindrik Oriko welle wasta - nimelt Johann Orik järel saiswad kohto asja ette.

See 1872 Jaanuaril Nekrutis antu tol kõrral moisa kantnik olnu Hindrik Orrik ollew sis moisale 30 jala päiwa - ja pääle selle weel moisast Hindrik Orikule lainatu wilja eest 3 Rbl 90 Cop wõlgo jäänu. - Hindrik Orikust perra jäänu Familid ollew twema - Rendi härra Beitler - sinna sammu temal - Hindrik Orikul - käen olnu maa tükki pääle jätnu, nink sis ollew Hindrik Oriko weli Johan Orik Rendi härra Beitleri wasta lubanu, - ni häste seda raha wõlga 3 Rbl 90 Cop, - kui ka 1871/72 wõlgo jäänud 30 jala päiwa ära tasuda.

Nüüd olewad jo üts aastaig mööda lännu, nink Johann Orik ei olewad seda eennimitedu wõlga weel mitte ära tasonu. - Selle poolest pallewad tema kogokonna kohut, seda wõlga riisumise wiisil sisse nõuda Johan Oriko käest. -

Wiimselt andis Rendi härra Beitler weel Protokolli , - nimelt, et nee eennimitedu 30 wõlg jala päiwa toll 1872 aastal ära es saawa orjatus, - et sis nüüd Johann Orik neid päiwi rahaga peap ära masma, nimelt 30 päiwa a' 25 cop - kokko 7 Rbl 50 Cop; Selle perra oles sis Rendi härra Beitleri nõudmine Johann Oriko käest:

30 wõlg jala päiwa eest - a' 25 cop - 7 Rbl 50 Cop.

lainatu wilja eest wõlg      -   "    -        3   -   90    -

                                                              ----------------

                                            Summa        11 Rbl 40 Cop.

Johann Orik ette kutsutu, ja andis küsimise pääle üles, et kui tema weli Hindrik Orik 1872 aastal ollew Nekrutis antu - ollew tema moisa 60 jala päiwa wõlögo jätnu, - neist ollew tema 30 päiwa ära orjanud, ja jäänuwa sis weel 30 päiwa wõlgo, neid ei ollew tema enamb jõudnu ütsinda ära tetta; - ja et tema nüüd oma sõsara mehe Karl Põdra man sulasen ollew, ei woiwad tema neid wõlgo jäänu päiwi enamb moisale tasuda; -

Et Hindrik Orikust tema wellest sija jäänu kraam seeni kui selle kewadeni tema sõsara mehe Karl Põdra käen olli olnu, - ja Hindrik Orik nüüd seda omma kraami kaa ommi tõisile welledele ja sõsarile osajaos kirja läbi olli jaganu, sis ei woiwat tema ka kostki seda lainatu wiljast jäänud wõlga 3 Rbl 90 cop ära massa. -

Selle pääle saij kogokonna kohto poolt

moistetus, et Johann Orik oma welle Hindrik Orikust moisale wõlgo jäänu 60 jala päiwast 30 jala päiwa ära om orjanu, - nink et Hindrik Orik 1872 aastal Nekrutis anti ja ta nüüd oma kraam tõisele wellele ja sõsarile kirja läbi ära om jaganu, - ja kaa tollen kirjan üttelnu mes Johann Orik kohtule ette näidas "Mino kraamist ei tohi keaki midagi wõla pääle ära wõtta;" - sis ei woi ka Rendi härra Beitler Johann Oriko käest Nekruti Hindrik Oriko wõlga nõuda. -

Kohto otsus saij kuulutedus 1860 aasta Talurahwa sääduse raamatu §§ 772 & 773 oppuse mööda kohtun käujile - nink Rendi härra Beitlerile täht wälja antus - suurembat kohut käwwa