Teiseks astus kohtu ette Paiu Toomas Tofferi lesk Liisu ja palus oma wara, mis tema mehest järele jäänud, kohtu raamatusse ülew wõtta ja seda lasta, see on poja ja tütre wahel seadust möda jägada:

Wara, mis isast järele jäänud on järgmine:

2 hobust (1. hobune 20 rubl, 2. " 30 ") kokku 50 rubl.

3 lehma kõik kokku 45 "

3 siga mis ära müüdud saanud kokku 26 "

4 härga (1. härg 59 rubl, 2. " 20 ", 3 " 40 ", 4. " 30 ") kõik kokku 140 "

1 wasikas arwatud wäärt 3 "

Siis weel selget raha ema käest pojale 5 "

Summa 278 rubl.

See raha sai kohtu poolt järgmisi jägatud:

Wana emale, kes abi tarwitab 39 rubl. 71 kop.

Emale 70 " 42 "

Pojale (Jaanile, kes koha peal) 79 " 42 "

Tütrele (Kadrinale) 79 " 42 "

Summa 277 rubl. 97 kop.

Et nüüd ema ja wanaema poja Jaaniga ühte jääwad, jääb ka nende wara Jaani kätte.

Õe Kadrinale peab aga Jaan tema osa wälja maksma see on 79 rubl. 42 kop., peale selle weel rättiku raha (3 aast. ette) 9 rubl

Seega Jaanil Kadrinale maksta 88 rubl. 42 kop.

Weel peab Jaan Kadrinale andma maja asjadest: Ühe kerstu jäuks lauad niipalju kui tarwis, 2 õlle ankurt, 1 wilja koti, 1 kern, 1 sirp, 1 wikkta.

Ema wõib omale lehma pidada kunni sügiseni 1887. 2 lammast peab Jaan emale pidama kunni tema surmani. Peale seda peab Jaan ema ja wanaema toitma kunni nende surmani ja siis ka matma.

Käemees selle asja juures oli kohtus Augu Jaan Meltser.

/Graźd. d. (v.k.)/