Kohtu ette astus Aadu Toomas Winter ja kaebas Klause Tõnis Normanni peale järgmisi: "Klause noor peremees, Tõnis, ei tee enam seda põllu aeda mis wana peremees enne ikka tegi. Aed on küll minu krunti wastu, aga Klause krunt on minu oma taga ka selle sama põllu sees. Et mull seal rohkem krunti on, olen ma seal kolm osa aeda teinud ja Klause peremees neljandama osa. Tema aed on praegu üsna lagunud aga ta ei paranda seda."

Klause peremees Tõnis Normann kutsuti ette ja küsiti: Miks pärast sa ei tee mitte seda aeda? Tema kostis: "Miks pärast pean mina teise krunti ette aeda tegema, temal on seal suur krunt põldu ja heinamad, minul ainult üks wäike nurgake. Siis teen mina ka oma poole ääre aeda. Ja kui ma seal weel pean aeda tegema, siis teen mina oma krunti ja tema krundi wahele, aga iialgi wäljaspoole tema krunti, sest, keegi seal külas ei tee teise runti wastu aeda."

Kohus arwas et põllu külg=ajad peaksid saama ikka ühes koos tehtud, muidugi igaüks oma krunti suurust mööda.

Seega tegi kohus otsuseks: "Klause Tõnis Normann parandab nüüd warsi selle aja ära! ja kui ta seda edespidi mitte ei taha teha, siis tehakse see lubatud waheaed sügisel, kui wili leigatud on, (ette) walmis!"

/Nõudmise asi/