PROTOKOLL

Ilmjärve: Protokolliraamat (1867-1885)

LeidandmedEAA.3627.1.2
Kaader
106
107
Daatum10.10.1873
Protokolli number22
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted; 8. Varavastased kuriteod
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Luig Peakohtumees
Karl Kikkas Kohtumees
Karl Kauba Kohtumees
P. Assor Kirjutaja

Kogokona kohto käsu pääle olliwa tulnuwa kohto manu Peter Kaltson ja tema tüttär Ann nink ka naine Tijo, ja tunnnistajad 1 Sanna Griesle 2 Natalie Sprohge, 3 Ann Teder ja 4 Ann Rosenberg. -

Sel 1 Octobril Beitleri herrast siin sisse kaibatu kaibus neid wasta, saÿ neile ette pantus, kelle pääle nema wastutasiwa, kui nema ei ollew midagi moisa poääl pahandust tennuwa, ei olewad sõimanuwa, ei kunagi wasta pandnud, ei groppi olnuwa, nimelt ei ollew Ann Kaltson mitte konagi moisa lehmi piima warastanu, enge olewad kiik häste tennuwa, mes moisa poolt ollew kästu. -

Sellepääle wõtse kogokonna kohus tunnistajid läbi küsida ja kuulda. -

1 Sanna Griesle tunnistas, kui karjarahwide perast moisa pääl konagi rahulist kõrda ei ollew olnu, iks üts sõimamine ja prassmine ja wandumine; nimelt kui moisa poolt midagi om karja rahwil kästu tallitada waÿ tetta, sis ollew Peter Kaltsoni naine alati sõimanu ja wandunu moisa Herrschafti litsis, lätti maa hulgussis etc: Üts kõrd ollew Prowwa karjamehel Peter Kaltsonil käsknu karja mõtsa sööma ajada, sis ollew karjamees Peter Kaltson esi Prowwale üttelnu: "Mine sina mäele, kül ma esigi tija mes ma tee.-" Kaa kiiki muid inemisi sõimawad karja rahwas, et kunagi rahul ellu ei olewad. - Well tunnistas Sanna Griesle, kui arwata 2 nädalit tagasi, ollew Ann Kaltson köögist tule tukki paa alt wälja tommanu, nakkanu teda wöörusen takkan ajama, ja sääl tulega ümbre jooskma, nink ussed olnuwa kiik wallale ja õle kattus läwe kottal; - Ann Kaltson ei olewad kül temale mitte löönu, aga muido tulega ette kaemada olnu. -

2 Natalie Sprohge tunnistas, kui üttel pühapäiwal hommungul ei olewad moisa karja mitte wälja aetu, sest Ann Kaltson lännu ära magama; - sis olewad prowwa teda lasknu mäele kutsu, moisa wasikile ristik hainu ette pandma, ja ollew Prowwa sis ka Ann Kaltsonile ütelnu, et kari oles pidanu wälja aetus saama seeni kui karjus tulgo, sis ollew Ann Kaltson üttelnu, et see ei olewad tema asi; - ja Prowwa om sellepääle ütelnu, - et see om kül sino asi; selle pääle om Ann Kaltson wastu ütelnu: "lakku mino putsi." - Kaa tunnistas Natalie Sprohge, kui karjamees Peter Kaltson ollew suure nuijaga elajid pesnu, nimelt Toowri puuga, ja Prowwa ollew teda keelnu seda tegemast, sis ollew Peter Kaltson ütelnu; " Kas mina käppaga nakka perst mööda lööma; - ma löö sellega, mes ette tulep."

Weel tunnistas Natalie Sprohge, kui prowwa om üts kõrd rohe manu lännü, sis ollewad ema/:Tijo Kaltson:/ ja tüttar /:Ann Kaltson:/ rohe man olnuwa, ja tõine neist ollew sis Prowwale ütlenu: Mis lätimaa Sandil siin rohe man asja om, - nink olewat sis ka weel muido sõimanu. Natalie Sprohge es woij üttelda, kumb neist toll kõrral to sõimaja olnu, kas ema wai tüttär, sest mõlemba olnuwa rohe manu ja tema - Natalie Sprohge ollew kawwen olnu ja om ennegi kawwesh seda kuulnu. -

3. Ann Teder tunnistas, kui tema ollew nännu, kui Ann Kaltson ollew kewaja ütskõrd mõisa lehmi nüsnu käsku sisse, ja sis ollew ta piima oma Nüsku sisse walanu, ja pääle selle - kui moisa lehmad ära saanuwa nüstus, ollew Ann Kaltson ka omad lehmad nüskude pääle nüsnu, Tülist ja lärmist karja rahwide perast ei ollew kül konagi wahet; enamb tema ei teedwad. -

4. Ann Rosenberg - wenne usko - tunnistas; kui karja rahwas wistist karja koa mant katlast neid kapsta lehti, mes õdango moisa piima lehmadele ööses anduma pandas, - kaa omile lehmile ööse mant ära warastawad; sest minewa poolpäiwa ollew tema alla karja koa manu lännu neid lehti moisa lehmadele kätte wiima, sis ollew löidnu, kui kattal ollew poolik olnu ja weidikese lehti kaa weel sisen. -

Ann Teder ja Sanne Griesle tunnistiwa weel, kui mittukõrd ollew nema nännuwa, kui Peter Kaltson oma tüttre Annega olewad käinuwa moisa piima lehmade lehti oma lehmadele ette tooman, ja Sanna Griesle ollew 3 hommungut seda nännu, ja  nimelt täämba hommungo ollew moisa kärnal /:Sanna Griesle mees:/ nännu, kui esa ja tüttar olewad jälle moisa karja koa man käinuwa, oma lehmadele jooki ja moisa lehmade lehti neile ette wiinuwa. -

Sellepääle saÿ karjamees Peeter Kaltson ette kutsutus, ja kostse küsimise pääle, kui tema ollew kül moisa lehmade lehti oma lehmadele ette wiinu. -

Moisa walitsuse nimel pallel moisa Rendi härra Beitler kogokonna kohut, et Peeter Kaltson oma naise Tijo, ja tüttre Annega seeni kui 23 Oktobrini s.a. moisast saassiwa minema saadetus ja moisa hooned - mes neide käen ommawa, tühjas tettus. -

Sellepääle saÿ kogokonna kohto poolt Talorahwa 1860 aastase Sääduse raamatu § 386 perra moistetus:

Et Peter Kaltson, tema naine Tijo, ja tüttar Ann seeni kui 23 Oktobrini Ilmjerwe moisast peawa ära minema ja moisa hooned tühjas tegema.

Kohto otsus kuulutedi Talurahwa 1860 Sääduse raamatu §§ 772 & 773 oppusega kohtun käijile, ja saÿ Peter Kaltsonile täht wälja antus, suurembat kohut käwwa. -

Kogokona kohto käsu pääle olliwa tulnuwa kohto manu Peter Kaltson ja tema tüttär Ann nink ka naine Tijo, ja tunnnistajad 1 Sanna Griesle 2 Natalie Sprohge, 3 Ann Teder ja 4 Ann Rosenberg. -

Sel 1 Octobril Beitleri herrast siin sisse kaibatu kaibus neid wasta, saÿ neile ette pantus, kelle pääle nema wastutasiwa, kui nema ei ollew midagi moisa poääl pahandust tennuwa, ei olewad sõimanuwa, ei kunagi wasta pandnud, ei groppi olnuwa, nimelt ei ollew Ann Kaltson mitte konagi moisa lehmi piima warastanu, enge olewad kiik häste tennuwa, mes moisa poolt ollew kästu. -

Sellepääle wõtse kogokonna kohus tunnistajid läbi küsida ja kuulda. -

1 Sanna Griesle tunnistas, kui karjarahwide perast moisa pääl konagi rahulist kõrda ei ollew olnu, iks üts sõimamine ja prassmine ja wandumine; nimelt kui moisa poolt midagi om karja rahwil kästu tallitada waÿ tetta, sis ollew Peter Kaltsoni naine alati sõimanu ja wandunu moisa Herrschafti litsis, lätti maa hulgussis etc: Üts kõrd ollew Prowwa karjamehel Peter Kaltsonil käsknu karja mõtsa sööma ajada, sis ollew karjamees Peter Kaltson esi Prowwale üttelnu: "Mine sina mäele, kül ma esigi tija mes ma tee.-" Kaa kiiki muid inemisi sõimawad karja rahwas, et kunagi rahul ellu ei olewad. - Well tunnistas Sanna Griesle, kui arwata 2 nädalit tagasi, ollew Ann Kaltson köögist tule tukki paa alt wälja tommanu, nakkanu teda wöörusen takkan ajama, ja sääl tulega ümbre jooskma, nink ussed olnuwa kiik wallale ja õle kattus läwe kottal; - Ann Kaltson ei olewad kül temale mitte löönu, aga muido tulega ette kaemada olnu. -

2 Natalie Sprohge tunnistas, kui üttel pühapäiwal hommungul ei olewad moisa karja mitte wälja aetu, sest Ann Kaltson lännu ära magama; - sis olewad prowwa teda lasknu mäele kutsu, moisa wasikile ristik hainu ette pandma, ja ollew Prowwa sis ka Ann Kaltsonile ütelnu, et kari oles pidanu wälja aetus saama seeni kui karjus tulgo, sis ollew Ann Kaltson üttelnu, et see ei olewad tema asi; - ja Prowwa om sellepääle ütelnu, - et see om kül sino asi; selle pääle om Ann Kaltson wastu ütelnu: "lakku mino putsi." - Kaa tunnistas Natalie Sprohge, kui karjamees Peter Kaltson ollew suure nuijaga elajid pesnu, nimelt Toowri puuga, ja Prowwa ollew teda keelnu seda tegemast, sis ollew Peter Kaltson ütelnu; " Kas mina käppaga nakka perst mööda lööma; - ma löö sellega, mes ette tulep."

Weel tunnistas Natalie Sprohge, kui prowwa om üts kõrd rohe manu lännü, sis ollewad ema/:Tijo Kaltson:/ ja tüttar /:Ann Kaltson:/ rohe man olnuwa, ja tõine neist ollew sis Prowwale ütlenu: Mis lätimaa Sandil siin rohe man asja om, - nink olewat sis ka weel muido sõimanu. Natalie Sprohge es woij üttelda, kumb neist toll kõrral to sõimaja olnu, kas ema wai tüttär, sest mõlemba olnuwa rohe manu ja tema - Natalie Sprohge ollew kawwen olnu ja om ennegi kawwesh seda kuulnu. -

3. Ann Teder tunnistas, kui tema ollew nännu, kui Ann Kaltson ollew kewaja ütskõrd mõisa lehmi nüsnu käsku sisse, ja sis ollew ta piima oma Nüsku sisse walanu, ja pääle selle - kui moisa lehmad ära saanuwa nüstus, ollew Ann Kaltson ka omad lehmad nüskude pääle nüsnu, Tülist ja lärmist karja rahwide perast ei ollew kül konagi wahet; enamb tema ei teedwad. -

4. Ann Rosenberg - wenne usko - tunnistas; kui karja rahwas wistist karja koa mant katlast neid kapsta lehti, mes õdango moisa piima lehmadele ööses anduma pandas, - kaa omile lehmile ööse mant ära warastawad; sest minewa poolpäiwa ollew tema alla karja koa manu lännu neid lehti moisa lehmadele kätte wiima, sis ollew löidnu, kui kattal ollew poolik olnu ja weidikese lehti kaa weel sisen. -

Ann Teder ja Sanne Griesle tunnistiwa weel, kui mittukõrd ollew nema nännuwa, kui Peter Kaltson oma tüttre Annega olewad käinuwa moisa piima lehmade lehti oma lehmadele ette tooman, ja Sanna Griesle ollew 3 hommungut seda nännu, ja  nimelt täämba hommungo ollew moisa kärnal /:Sanna Griesle mees:/ nännu, kui esa ja tüttar olewad jälle moisa karja koa man käinuwa, oma lehmadele jooki ja moisa lehmade lehti neile ette wiinuwa. -

Sellepääle saÿ karjamees Peeter Kaltson ette kutsutus, ja kostse küsimise pääle, kui tema ollew kül moisa lehmade lehti oma lehmadele ette wiinu. -

Moisa walitsuse nimel pallel moisa Rendi härra Beitler kogokonna kohut, et Peeter Kaltson oma naise Tijo, ja tüttre Annega seeni kui 23 Oktobrini s.a. moisast saassiwa minema saadetus ja moisa hooned - mes neide käen ommawa, tühjas tettus. -

Sellepääle saÿ kogokonna kohto poolt Talorahwa 1860 aastase Sääduse raamatu § 386 perra moistetus:

Et Peter Kaltson, tema naine Tijo, ja tüttar Ann seeni kui 23 Oktobrini Ilmjerwe moisast peawa ära minema ja moisa hooned tühjas tegema.

Kohto otsus kuulutedi Talurahwa 1860 Sääduse raamatu §§ 772 & 773 oppusega kohtun käijile, ja saÿ Peter Kaltsonile täht wälja antus, suurembat kohut käwwa. -


TAGASI KUVA MÄRGENDUS