Koljo poole peremehed Ado Oinasgof kaibas wasta oma tõist poolemeest Johan Roosed, et Johan Roose ollew tema maa sisen paljo üles kündnu ja kaaro pääle külwnu; - ta ei woiwad koheki ma sitta wälja wedada, - et maad ei olewad, - nink palles kohtomehi kaema. -

Kohto mehed käisiwa kaeman, nink omma löidnuwa, et Aado Oinasgofil paljo enamb maad om sitta pandmise tarwis, kui tema poolepa mehel Johan Roosel. -

Et Ado Oinasgof ja Johann Roose ütten majan elassewa ja peremehed omma, sis saije minewa suwel 1873 neide talo maad kroono maamõõtja läbi pooles mõdetus, aga Johann Roose ja Ado Oinasgof pruugiwa weel timahawa 1873 aastal oma maad ja haina maad wanna wiisi, nii kui nema enne, maa pooles mõõtmist pruuksewa, - seeni kawwa, kui nema omma maad säewa. - 

Et Ilmjerwe peremehed kiik weel wana rent massawa, ja et Koljo poolepa mehed Aado Oinasgof ja Johann Roose weel see aasta omad maad wanna wiisi pruugiwa, nii kui nemma enne maa pooles mõõtmist pruuksewa, kelle perra Johann Roose ommi nurme langu, mes Ado Oinasgofi piiri sisse perast tulewa - nüüd weel pera kõrd kaara pääle om külwnu, kelle üle Aado Oinasgof nüüd kaibust tege, sis sai kogokonna kohto poolt 

moistetus:

Aado Oinasgof - et nema Johan Roosega omad maad weel wanna wiisi pruugiwa ja et Oinasgofil rohkrmb maad sitta pandmisse tarwis om kui Roosel, kohtomeeste wälja ütlemise perra- peap rahul jääma; - maad ja ka haina maad weel perakõrd wanna wiisi pruukma, seeni kui nema täwweste oma piir pooles ajawa, nurmed selle järgi säewa, ja omma maad nakkawa wastse pooles ajamise perra pruukma. -

Kohto otsus kuulutedi kohtun käüjile 1860 aastalise Liwlandi talurahwa sääduse raamatu §§ 772 & 773 oppusega, ja Aado Oinasgofile täht wälja antus; suurembat kohut käwwa. -