Ilmjerwe moisa walitsus kaibas, kui Ilmjerwe Moisa kõrdsimees Micholaÿ Kartusow peap kondrakti järele Moisale egast nädalist üts karja päiw tegema, see om - oma karjust andma. - Et ütsinda ütel karjussel kiik pühapäiwad ei tulewa suwel karjan käwwa - sis olewad karjussed henda wahel kinnitanuwa, et kiik karjussed ka põhapäiwal kõrda mööda karjan käiwa. - Minewa pühapäiwal ollew olnu kõrdsi mehe kõrd karjust saata, aga Kõrdsimees ei ollew mitte saatnu.
Sis ollew pidanu raha eest - 50 kop. päiw - toll päiwal karjus palgatama. Moisa Walitsus palles - et kõrdsi mees selle eest saassi trahwitus, - ja ka, et tema to 50 kop ära massassi, mes toll päiwal om karjus raha eest palgatu, kui kõrdsi mees omma karjust es saada. -
Wiimselt andse weel moisa walitsus kogokonna kohtole üles, et kõrdsi mees sukkugi kotton ei püsiwad, enge ütte puhko ilma woisa politsei lubata Wenne maale sõitwad. - Palles ka kogokonna kohut - kõrdsi meest selle perast keelda. -
Ilmjerwe kõrdsi mees Michalai Kartosow kutsuti ette, ja ta ütles, et temal ollew kondrakti perra nädalist 1 päiw moisale karjust anda: - aga mes päiwal, - seda ei ollew temale ütteldu, ei saiswad ka päiwa nimme temal kondraktin. Tema ollew ega Eespäiwal ega kõrra karjus moisale saatnu, - aga seda - et karjussed ega üts kõrda mööda pühapäiwal karjan peawa käima, ei ollew temale keaki teeda andnu, nink minewa pühapä - kui moisa walitsus karjust nõudnu, ei ollew tema esi kottun olnu, - naine ollu ütsinda tüdrukuga kottun, - ja rahwast olnu kõrdsin, sis ei ollew naine wõinu pühapäiwal tüdrukut kottust woinu ära saata, ja selleperast om sis karjus saatmata jäänu. Eespäiwal ollew kül nii kui ennegi - karjus saadetu, - aga moisa ei ollew Eespäiwal wasta wõtnu. Muud süüdi tema midagi ei teedwat. Ta lubas ega kõrra ka pühapäiwal karjus saata, kui seda temal teeda andas, aga egä pühapäiwal ta küll ei saatwad, enge sis; kui tema kätte pühapäiwa saatmmise kõrd tulep. -
Sellepääle saÿ kogokonna kohto poolt
moistetus:
Ilmjerwe kõrdsimees peab egal nädalil 1 päiw karjust moisale andma, aga niida wiisi, et pühapäiwad kiigil karjussil kõrda pitte tulewa. Ilmjerwe moisa walitsus annap enne õdangul kõrdsimehele ette teeda, kui tõisel päiwal karjus waja saata om. Et kõrdsimees kottun es ole, ja sis pühapäiwal karjus saatmata jäÿ, aga jälle Eespä saadetus saÿ, ei woi moisa walitsus to protokollin küsitud 50 kop. kõrdsimehe käest nõuda. -
Pääle see peap kõrdsimees alati Moisa Polizei ala hennast säädma, ja moisa käske perra tegema, nink ei tohi ka ilma moisa polizei teedmata kottust ära sõita. -
Et asi edimast kõrda om ette tulnu, sis ei saa selleperast kogokonna kohto poolt üttegi trahwi seekõrd kõrdsimehele arwatus, ja moisa walitsus olgo sellega selles kõrras rahul kõrdsimehega. Kohto otsus kuulutedi kohtun käüjile Liwlandi Talorahwa 1860 aastase sääduse raamatu §§ 772 & 773 oppusega, ja moisawalitsusele täht wälja antus - suurembat kohut käwwa. -
Ilmjerwe moisa walitsus kaibas, kui Ilmjerwe Moisa kõrdsimees Micholaÿ Kartusow peap kondrakti järele Moisale egast nädalist üts karja päiw tegema, see om - oma karjust andma. - Et ütsinda ütel karjussel kiik pühapäiwad ei tulewa suwel karjan käwwa - sis olewad karjussed henda wahel kinnitanuwa, et kiik karjussed ka põhapäiwal kõrda mööda karjan käiwa. - Minewa pühapäiwal ollew olnu kõrdsi mehe kõrd karjust saata, aga Kõrdsimees ei ollew mitte saatnu.
Sis ollew pidanu raha eest - 50 kop. päiw - toll päiwal karjus palgatama. Moisa Walitsus palles - et kõrdsi mees selle eest saassi trahwitus, - ja ka, et tema to 50 kop ära massassi, mes toll päiwal om karjus raha eest palgatu, kui kõrdsi mees omma karjust es saada. -
Wiimselt andse weel moisa walitsus kogokonna kohtole üles, et kõrdsi mees sukkugi kotton ei püsiwad, enge ütte puhko ilma woisa politsei lubata Wenne maale sõitwad. - Palles ka kogokonna kohut - kõrdsi meest selle perast keelda. -
Ilmjerwe kõrdsi mees Michalai Kartosow kutsuti ette, ja ta ütles, et temal ollew kondrakti perra nädalist 1 päiw moisale karjust anda: - aga mes päiwal, - seda ei ollew temale ütteldu, ei saiswad ka päiwa nimme temal kondraktin. Tema ollew ega Eespäiwal ega kõrra karjus moisale saatnu, - aga seda - et karjussed ega üts kõrda mööda pühapäiwal karjan peawa käima, ei ollew temale keaki teeda andnu, nink minewa pühapä - kui moisa walitsus karjust nõudnu, ei ollew tema esi kottun olnu, - naine ollu ütsinda tüdrukuga kottun, - ja rahwast olnu kõrdsin, sis ei ollew naine wõinu pühapäiwal tüdrukut kottust woinu ära saata, ja selleperast om sis karjus saatmata jäänu. Eespäiwal ollew kül nii kui ennegi - karjus saadetu, - aga moisa ei ollew Eespäiwal wasta wõtnu. Muud süüdi tema midagi ei teedwat. Ta lubas ega kõrra ka pühapäiwal karjus saata, kui seda temal teeda andas, aga egä pühapäiwal ta küll ei saatwad, enge sis; kui tema kätte pühapäiwa saatmmise kõrd tulep. -
Sellepääle saÿ kogokonna kohto poolt
moistetus:
Ilmjerwe kõrdsimees peab egal nädalil 1 päiw karjust moisale andma, aga niida wiisi, et pühapäiwad kiigil karjussil kõrda pitte tulewa. Ilmjerwe moisa walitsus annap enne õdangul kõrdsimehele ette teeda, kui tõisel päiwal karjus waja saata om. Et kõrdsimees kottun es ole, ja sis pühapäiwal karjus saatmata jäÿ, aga jälle Eespä saadetus saÿ, ei woi moisa walitsus to protokollin küsitud 50 kop. kõrdsimehe käest nõuda. -
Pääle see peap kõrdsimees alati Moisa Polizei ala hennast säädma, ja moisa käske perra tegema, nink ei tohi ka ilma moisa polizei teedmata kottust ära sõita. -
Et asi edimast kõrda om ette tulnu, sis ei saa selleperast kogokonna kohto poolt üttegi trahwi seekõrd kõrdsimehele arwatus, ja moisa walitsus olgo sellega selles kõrras rahul kõrdsimehega. Kohto otsus kuulutedi kohtun käüjile Liwlandi Talorahwa 1860 aastase sääduse raamatu §§ 772 & 773 oppusega, ja moisawalitsusele täht wälja antus - suurembat kohut käwwa. -