Ilmjerwe Moisa Rendi herra Beitler tulli ette nink kaibas moisa kärneli naise Sanne Griesle pääle, kes ka moisa karja tallitust henda pääle olli wõtnu - kui Sanne Griesle ollew nüüd üttel päiwal mäele lännu, nink nakkanu köögin prowwaga tülitsema, ja ka herrad laimama prowwa kuulden; nimelt: mes perast peetawad moisa pääl sääratsid huure kottun; - üts om - Ann Rosenberg - minewa aasta latsega ära saadetu, nüüd olla weel kats tükki perra jäänu, nimelt Natalie Sprohge, ja tema - Sanna Griesle - esi, - sis olla üle pää kolm tükki. - Ann Rosenberg om latsega ära saadetu - aga nüüd ollew Natalie Sprohge - ja ka Sanna Griesle esi - latsega käima pääl, - mes kiik herra tego ja süüd ollew. - Et Herra Ann Rosenbergile latse om saanu, seda ollew Ann Teder kärnali naesele kõnelnu. - Kiik seda ollew kärnali naine Sanne Griesle mäel köögin prowwa kuulden pahandusega kõnelnu ja lorisenu, nink lärmitsenu, - kos man Natalie Sprohge woida tunnistaja olla. -

Rendi herra Beitler palles kogokonna kohut seod asja laske Sanne Grieslel selges tetta - mes ommeti puhas wõls ollew - nink - et Sanne Griesle säärast häbemata jutto om tõstnu ja pahandust tennu - palles Rendi herra Beitler, Sanne Griesled Talorahwa sääduse raamatu § 1095 järgi sääduslikult trahwi, nink raho rikkumise eest § 386 järgi teenistusest prij moista. - 7 kuud olla ta teenistusen olnu; - selle eest saada ta ka palk wälja mastus, - nink Sanne Griesle wõtko ka sis oma jago elajid moisa laudast ära. -

Sanne Griesle kutsuti ette, ja ta ütles, kui ta om lännu mäele, hendale kedagi appi kutsma, tallituse manu, - sis ollew Prowwa temaga nakkanu riidlema, - sis ollew tema kül üttelnu, - et üts huur mullu ära saadeti; et nüüd olla weel kats järele jäänu; - tema esi, ja Natalie Sprohge; - aga et härra to latse tegija om - ei ollew tema mitte üttelnu. -

Too olla kül õige, et Ann Teder olla temale kõnelnu, kui herra Ann Rosenbergile olla latse tennu; ja Ann Rosenberg ollew weel herrad pallelnu: Paÿ härra, jätke nüüd, - kohes ma selle häbiga lää - kui mulle lats saa. - Aga et ta mäel köögin tood om üttelnu, et herra ka tema henda - nink Natalie Sprohge man - kes ka kül nüüd käima pääl olla - käinu ollew - seda ei ollew tema mitte ütelnu; - to jut om wõlsi tema pääle kaibatu. -

Ann Teder kutsuti ette, ja ta ütles, - et to om kiik wõls, mes Sanne Griesle tema pääle om tunnistanu; ta ei ollew konagi ütelnu, et herra Ann Rosenbergile lats olewad tennu. - Herra olewad kül ütskõrd ristik haina pööningu pääle ajamise manu Ann Rosenbergile ola pääle koputanu, et ta tublist ristik hainu olli tõstnu, tolle perast teda kitnu; - kärneli naine Sanne Griesle saanu to teeda, - ja nakkanu õkwa tühja jutto ja teotust tolle pääle tegema, kui herra oles Ann Rosenbergile latse tennu, mes aga tema - Ann  Teder - mitte ei ollew kõnelnu, - mes ka muud ei ollew, kui Sanne Griesle wõlsmine ja tõise kiusamine. - Tema Ann Teder olla sis kül weel Sanne Griesled keelma lännu ja  ütelnu, et kas sis to öige ime om, kui tütärlatsele üts ehk kats kõrd kät külge pandas wai om sis to mõni suur asi, kui herra Ann Rosenbergi ola pääle kopputas; - muust juttust ta ei teedwad midagi. -

Ann Rosenberg kutsuti ette ja ta käest saÿ küsitud, kas om herra tal latse tennu, sis ütles Ann Rosenberg, et kas tal sis noorembid es ole kellega woise last saija, - kui et ta herraga - wana inemisega nakkanu last saama. - Kärnelinaise Sanne Griesle jut ollew tolle perast tühi wõls. -

Tunnistaja Natalie Sprohge tunnistas, kui mäel köögin om ta sääl man olnu, kui kärneli naine Sanne Griesle - ja prowwa ommawa lätti keeli tülitsenu, - sis om Sanne Griesle ütelnu, et herra om Anna Rosenbergile latse saanu, ja ka et herra ollew Kärneli naise - Sanne Griesle henda man- nink ka - tema Natalie Sprohge man käinu; - mes aga mitte  õige ei ollew. -

Et Sanne Griesle nende Ann Tedre - Ann Rosenbergi ja Natalie Sprohge tunnistuse perra kogoni süüdi om, et ta om ilma asjanda herra awwo tahtnu rikku, mes aga tunnistajide wälja üteluse perra sukkuki õige ei ole, - nink et ta ka moisa pääl sääraste tühja juttega moisa - nink sellega ka oma leiwa wanembide rahu om riknu, sis saÿ selle pääle kogokonna kohto poolt 

moistetus:

I Oma herrad teotamise ja ilmaasjanda ta awwo rikmise perast 1860 aastase Liwlandi talorahwa sääduse raamatu § 1095 järgi peap Sanna Griesle 3 ööd ja päiwa wee ja leiwa pääl wangin istma.

II Et ta oma ilmasjanda loba ja tühja lärmiga oma leiwa wanembide kui ka moisa pääl rahu om riknu, peap Sanne Griesle nüüdsama § 386 järgi sääduse raamatust - omma teenistust käest ära andma ja teenistusest priis jääma. Rendi herra Beitleri üteluse pääle olla ta 7 kuud teeninu, - sis peap moisa walitsus to teenitu 7me kuu eest weel saamata palk wälja masma Sanne Grieslele, nink temale seeni kui Jüripäiwani 1875 kiige ta elajideka kortin andma, kui aga Sanne Griesle peap esi omast käest oma elajile toidust ehk sööta muretsema. - Selle aja eest - mes Sanna Griesle teenistusest kewadeni prÿ om - ei pruugi moisa walitsus temale moona ei ka palka andma.-

Kohto otsus kuulutedi Liwlandi 1860 aastalise Talorahwa sääduse raamatu §§ 772 & 773 oppusega kohtus käüjile. - Sellaga olliwa kiik rahul.