Wiro talo tüdruk Auguste Teder kaibas, et Mamsell Theereese Mathiesen olla teda Talwiste püha edimatsel pühal - kui kerikost kodo olli tulnu - sõitse kõrd paljid kõrwo mööda pesnu, ja sõimanu litsis. Süüd ei ole muud midagi olnu, kui et poisi olliwa to hobesega kerikude lännuwa kellega Mamsell oles pidanu sõitma minema, aga et hobest kottun es ole - olla Mamsel pidanu kodo jääma, nink tolle pahanduse perast olla Mamsel teda sis pesnu, - tema - Auguste Teder ei olla aga mitte to süüdlane, et poisid hobesega kerikude lätsiwa. -
Tunnistajad: Miina Allew ja Ann Petrof ütliwa, - nema omma ka kambren olluwa, Auguste Teder on kerikost kodo tulnu, ja sis om Mamsel tullu ja nakanu Auguste Tedre kõrwo mööda pesma ja sõimanu, et Auguste Tedel olla too litz - mes muist litsest om üle jäänu. - to süüd olewad ollu, et poisi omma hobesega ära sõitnuwa kerikude, ja mamsel ei ole mite saanu ära söita, - peremehe poolt olewad mamselile hobene kül lubatu. -
Mamsel Thereese Mathiesen ette kutsutu, ja ütles, - et peremees olla temale hobese lubanu wälja sõita, - aga Auguste Teder ollew poistele ütelnu, et mamsel täämba ei sõitwatki koheki, et poisi woiwat kül ta hobene - mes mamseli jaos kodo olli jäetu - ette panda ja kerikude sõita; - mes aga Auguste Teder kogoni olli wõlsnu. -
Pääle lõuna - kui poisi ja ka Augusta Teder kerikust olliwa kodo tulnud - olla tema . Mamsell Thereese Mathiesen kül tolle perast - et to pahandus Auguste Tedre wõlsmise läbi olla tullu - Auguste Tedrele 5 kõrd löönu, - ja ka mõni sõna ütelnu. -
Auguste Teder es ütle sellepääle midagi.
Selle pääle saÿ moistetus:
Et pahandus Auguste Tedre wõlsmise läbi om tullu, - ja tolle perast Mamsel Thereese käest oma trahw olli ära saanu - ei woi rohkemb enamb midagi nõuda. -
Mamsel Thereese Mathiesen aga - et tema Auguste Tedrele Talwiste püha edimätsel pühal 5 kõrd om löönu - ni kui ta esi ära ütel - peap 5 Rubla kogokonna laadikude trahwi masma; - mes ta ka ära masse. -
Kohto otsus saÿ kohtun käüjile 1860 aastase Liwlandi talorahwa sääduse raamatu § 772 & 773 oppusega kuulutedus, ja Auguste Tedrele täht wälja antus, suurembat kohut käwwa. -
Wiro talo tüdruk Auguste Teder kaibas, et Mamsell Theereese Mathiesen olla teda Talwiste püha edimatsel pühal - kui kerikost kodo olli tulnu - sõitse kõrd paljid kõrwo mööda pesnu, ja sõimanu litsis. Süüd ei ole muud midagi olnu, kui et poisi olliwa to hobesega kerikude lännuwa kellega Mamsell oles pidanu sõitma minema, aga et hobest kottun es ole - olla Mamsel pidanu kodo jääma, nink tolle pahanduse perast olla Mamsel teda sis pesnu, - tema - Auguste Teder ei olla aga mitte to süüdlane, et poisid hobesega kerikude lätsiwa. -
Tunnistajad: Miina Allew ja Ann Petrof ütliwa, - nema omma ka kambren olluwa, Auguste Teder on kerikost kodo tulnu, ja sis om Mamsel tullu ja nakanu Auguste Tedre kõrwo mööda pesma ja sõimanu, et Auguste Tedel olla too litz - mes muist litsest om üle jäänu. - to süüd olewad ollu, et poisi omma hobesega ära sõitnuwa kerikude, ja mamsel ei ole mite saanu ära söita, - peremehe poolt olewad mamselile hobene kül lubatu. -
Mamsel Thereese Mathiesen ette kutsutu, ja ütles, - et peremees olla temale hobese lubanu wälja sõita, - aga Auguste Teder ollew poistele ütelnu, et mamsel täämba ei sõitwatki koheki, et poisi woiwat kül ta hobene - mes mamseli jaos kodo olli jäetu - ette panda ja kerikude sõita; - mes aga Auguste Teder kogoni olli wõlsnu. -
Pääle lõuna - kui poisi ja ka Augusta Teder kerikust olliwa kodo tulnud - olla tema . Mamsell Thereese Mathiesen kül tolle perast - et to pahandus Auguste Tedre wõlsmise läbi olla tullu - Auguste Tedrele 5 kõrd löönu, - ja ka mõni sõna ütelnu. -
Auguste Teder es ütle sellepääle midagi.
Selle pääle saÿ moistetus:
Et pahandus Auguste Tedre wõlsmise läbi om tullu, - ja tolle perast Mamsel Thereese käest oma trahw olli ära saanu - ei woi rohkemb enamb midagi nõuda. -
Mamsel Thereese Mathiesen aga - et tema Auguste Tedrele Talwiste püha edimätsel pühal 5 kõrd om löönu - ni kui ta esi ära ütel - peap 5 Rubla kogokonna laadikude trahwi masma; - mes ta ka ära masse. -
Kohto otsus saÿ kohtun käüjile 1860 aastase Liwlandi talorahwa sääduse raamatu § 772 & 773 oppusega kuulutedus, ja Auguste Tedrele täht wälja antus, suurembat kohut käwwa. -
