PROTOKOLL

Ilmjärve: Protokolliraamat (1867-1885)

LeidandmedEAA.3627.1.2
Kaader
135
136
137
Daatum31.03.1875
Protokolli number6
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Luig Peakohtumees
Jaan Kaarna Kohtumees
Aado Peeterson Kohtumees
P. Assor Kirjutaja

Röstust Hans Karo kaibas, nema om Röstu koolmeistriga Karl Tintz tulnuwa Ilmjerwe kõrtsi sisse - sis omma Ilmjerwe poisid sääl een olnuwa, - omma sis Ilmjerwest - Karl Ader temaga tahtnu sõrmi wedada, nink tema - Hans Karo - om ka sis wedanu temaga sõrmi, - wiimate om Karl Ader tema rindu pitti kinni wõtnu, Hindrik Peeterson jalust - nink omma sis teda maha tõmmanuwa ja nakanuwa teda pesma. - Ta olla sis Karl Tintzu appi kutsno aga to ei ole tulnu, et to olli põdenu - sis om Jaan Reedi - Ilmjerwe mees - kes ka sääl olli ja tol kõrral Karl Tintzuga jutto ajanu - temale appi tulnu, Karl Adra ja Hindrik Petersoni tema päält ära tõmmanu, sis olla ta weel üles saanu. - Sääl omma sis Karl Ader ja Hindrik Peeterson temal - Hans Karol silma kolmo - ja pää katski pesnuwa - et kiik olli werd joosknu, nink näitas kogokonna kohtule ette, - mes kül halwaste olli pessetu, nink hää pool pääd ja silm olli pea kinni paistet. - Wiimate ütles Hans Karo, et pää woida ta ette näidata, - tal olla kask säljan sis ei ole kül muud iho katski löödu, aga kiik olla ära pessetu ja kiik muu kotusse walutawat, - sest Karl Ader olli teda põlwiga rindu pääl ja säljan pesnu. - Hans Karo pallep kogokonna kohut, et Karl Ader - kes kõige suuremb süüdlane olla - ja ka Hindrik Peeterson - kogokonna kohto poolt selle kakeluse perast sääduselikult trahwitus saassiwa. - Ta nõwwap ka oma pesmise eest Karl Adra ja Hindrik Peetersoni käest 25 Rubl hõbb. -

Tunnistajad olla: Röstust Karl Tintz ja Ilmjerwest Jaan Reedi nink kõrdsi naise tütar Anna Maksinow. -

Sellepääle wõeti tunnistajid kullelda. -

Röstust Karl Tintz - ette kutsutu - ja tunnistas: Nema omma Hans Karoga Ilmjerwe körtsi sisse lännu, - Ilmjerwe poisid olnuwa sääl een nink lärmitsenu, ja üts olla ses neile wastu rööknu: Kes noo hobese warga ommawa. Nema omma sis sisse lännuwa ja pengi pääle istnuwa, - tema - Karl Tintz ei ollew sääl muid tundnu, kui Jaan Reedit, na omma sis nakanuwa muido jutto ajama ja olla sis üts temaga tahtnu sõrmi wedada. Tema Karl Tintz - ei ole seda tennu. - Sis om Karl Ader tahtnu Hans Karoga sõrmi wedada, - Hans Karo olla andnu üte sõrme aga Karl Ader om kiik sõrmed andnu ja Hans Karo sõrme kinni püüdno wõtta. - Nema omma sis Jaan Reediga jutto ajanu, ja Hans Karo ja Karl Ader omma iks sõrme wedamist kõnelnuwa. - Sis olla Hindrik Peeterson Hans Karod Karl Adrale pääle tõuganu - Karl Ader wõtnu sis rinnust ja Hindrik Peeterson jalust  - ja omma sedawiisi Hans Karo maha tõmmanuwa, nink nakanuwa molemba Hans Karod pesma. - Hans Karo olla sis maast teda appi kutsnu, aga et ta oli põdenu olnu - olla ta Jaan Reedit appi ajanu, Jaan Reedi om sis lännu, nink edimalt Hindrik Peetersoni päält ära kisknu ja Karl Ader om iks to aig seeni Hans Karod põlwiga surunu, - nink sis om Jaan Reedi Karl Adra kisknu, - nink tüki aja perast om sis Jaan Reedi Karl Adra päält ära saanu. - Hans Karo om sis maast üles päsenu, - nink om silma kulm katski ja suu kiik werine olnu.  Pikembalt to asi ei ole olnu. 

Ilmjerwest Jaan Reedi - tunnistas:

Karl Ader olla suurustanu - et ta ollew kõwa mees - wedawat kiik sõrmed wälja, - sis olla tema Jaan Reedi - Karl Adrale sõrme wedada paknu - aga Karl Ader om iks kiik oma sõrmed andnu. Jaan Reedi om sis Adraga sõrme wedamise maha jätnu ja nakanu Karl Tintzuga juttu ajama. - Karl Ader om sis jälle Hans Karroga sõrmi wedada kaubelnu, - ja Hans Karo andnu üts sõrm - aga Karl Ader jälle kiik . - Sis om Karl Ader Hans Karo rinnust kinni wõtnu, Hindrik Peterson jalust - tõmmanuwa Hans Karo pikäli ja pesnuwa. - Hans Karo om sis Karl Tintzu appi kutsnu, - Karl Tintz ütelnu, ta olla tõbine olnu, ja ei woiwat minnä. - Sis om tema - Jaan Reedi appi lännu, - edimalt Hindrik Peetersoni - sis Karl Adra päält ära kisknu - enne kui Hans Karo weel üles päsenu, - nink ollu sis silm, katski ja suu werine. - Jaan Reedi tunnistas weel - kui ta olla nännu, kui Hindrik Peeterson om ahjo simpsist kinni pedanu nink saabastega Hans Karo pää pääl sõknu. - Aga tüli alustajat ja edimäst süüdlast arwas ta Karl Adra olewat.

Karl Ader ja Hindrik Peterson kutsuti ete ja nema ütliwa, et na omma kül kakelnuwa, ja Hans Karod pesnuwa, - aga Hans Karo olla Karl Adrale enne rindo löönu, päälegi ei olewad nema Hans Karo silma ja pääd katski löönu enge Hans Karo olla esi penki wasta katski löönu.

Sellepääle saÿ kogokonna kohto poolt

moistetus:

Karl Ader ja Hindrik Peeterson peawa Hans Karole pesmise eest 10 Rubla masma, nimelt seda wiisi:

tunnistajide perra - et Karl Ader suuremb ja edimäne süüdlane om - massap 7 Rubl. ja Hindrik Peeterson massap 3 Rub, nink peap mastu olema 8 päiwa sisen. -

Selle kakeluse perast trahwit saawa: Karl Ader 30 witsa lööki, ja Hindrik Peeterson 20 witsa lööki. -

Kohto otsus kuulutedi kohtun käüjile Liwlandi Talorahwa 1860 aastase sääduse raamatu §§ 772 et 773 oppusega.

Röstust Hans Karo kaibas, nema om Röstu koolmeistriga Karl Tintz tulnuwa Ilmjerwe kõrtsi sisse - sis omma Ilmjerwe poisid sääl een olnuwa, - omma sis Ilmjerwest - Karl Ader temaga tahtnu sõrmi wedada, nink tema - Hans Karo - om ka sis wedanu temaga sõrmi, - wiimate om Karl Ader tema rindu pitti kinni wõtnu, Hindrik Peeterson jalust - nink omma sis teda maha tõmmanuwa ja nakanuwa teda pesma. - Ta olla sis Karl Tintzu appi kutsno aga to ei ole tulnu, et to olli põdenu - sis om Jaan Reedi - Ilmjerwe mees - kes ka sääl olli ja tol kõrral Karl Tintzuga jutto ajanu - temale appi tulnu, Karl Adra ja Hindrik Petersoni tema päält ära tõmmanu, sis olla ta weel üles saanu. - Sääl omma sis Karl Ader ja Hindrik Peeterson temal - Hans Karol silma kolmo - ja pää katski pesnuwa - et kiik olli werd joosknu, nink näitas kogokonna kohtule ette, - mes kül halwaste olli pessetu, nink hää pool pääd ja silm olli pea kinni paistet. - Wiimate ütles Hans Karo, et pää woida ta ette näidata, - tal olla kask säljan sis ei ole kül muud iho katski löödu, aga kiik olla ära pessetu ja kiik muu kotusse walutawat, - sest Karl Ader olli teda põlwiga rindu pääl ja säljan pesnu. - Hans Karo pallep kogokonna kohut, et Karl Ader - kes kõige suuremb süüdlane olla - ja ka Hindrik Peeterson - kogokonna kohto poolt selle kakeluse perast sääduselikult trahwitus saassiwa. - Ta nõwwap ka oma pesmise eest Karl Adra ja Hindrik Peetersoni käest 25 Rubl hõbb. -

Tunnistajad olla: Röstust Karl Tintz ja Ilmjerwest Jaan Reedi nink kõrdsi naise tütar Anna Maksinow. -

Sellepääle wõeti tunnistajid kullelda. -

Röstust Karl Tintz - ette kutsutu - ja tunnistas: Nema omma Hans Karoga Ilmjerwe körtsi sisse lännu, - Ilmjerwe poisid olnuwa sääl een nink lärmitsenu, ja üts olla ses neile wastu rööknu: Kes noo hobese warga ommawa. Nema omma sis sisse lännuwa ja pengi pääle istnuwa, - tema - Karl Tintz ei ollew sääl muid tundnu, kui Jaan Reedit, na omma sis nakanuwa muido jutto ajama ja olla sis üts temaga tahtnu sõrmi wedada. Tema Karl Tintz - ei ole seda tennu. - Sis om Karl Ader tahtnu Hans Karoga sõrmi wedada, - Hans Karo olla andnu üte sõrme aga Karl Ader om kiik sõrmed andnu ja Hans Karo sõrme kinni püüdno wõtta. - Nema omma sis Jaan Reediga jutto ajanu, ja Hans Karo ja Karl Ader omma iks sõrme wedamist kõnelnuwa. - Sis olla Hindrik Peeterson Hans Karod Karl Adrale pääle tõuganu - Karl Ader wõtnu sis rinnust ja Hindrik Peeterson jalust  - ja omma sedawiisi Hans Karo maha tõmmanuwa, nink nakanuwa molemba Hans Karod pesma. - Hans Karo olla sis maast teda appi kutsnu, aga et ta oli põdenu olnu - olla ta Jaan Reedit appi ajanu, Jaan Reedi om sis lännu, nink edimalt Hindrik Peetersoni päält ära kisknu ja Karl Ader om iks to aig seeni Hans Karod põlwiga surunu, - nink sis om Jaan Reedi Karl Adra kisknu, - nink tüki aja perast om sis Jaan Reedi Karl Adra päält ära saanu. - Hans Karo om sis maast üles päsenu, - nink om silma kulm katski ja suu kiik werine olnu.  Pikembalt to asi ei ole olnu. 

Ilmjerwest Jaan Reedi - tunnistas:

Karl Ader olla suurustanu - et ta ollew kõwa mees - wedawat kiik sõrmed wälja, - sis olla tema Jaan Reedi - Karl Adrale sõrme wedada paknu - aga Karl Ader om iks kiik oma sõrmed andnu. Jaan Reedi om sis Adraga sõrme wedamise maha jätnu ja nakanu Karl Tintzuga juttu ajama. - Karl Ader om sis jälle Hans Karroga sõrmi wedada kaubelnu, - ja Hans Karo andnu üts sõrm - aga Karl Ader jälle kiik . - Sis om Karl Ader Hans Karo rinnust kinni wõtnu, Hindrik Peterson jalust - tõmmanuwa Hans Karo pikäli ja pesnuwa. - Hans Karo om sis Karl Tintzu appi kutsnu, - Karl Tintz ütelnu, ta olla tõbine olnu, ja ei woiwat minnä. - Sis om tema - Jaan Reedi appi lännu, - edimalt Hindrik Peetersoni - sis Karl Adra päält ära kisknu - enne kui Hans Karo weel üles päsenu, - nink ollu sis silm, katski ja suu werine. - Jaan Reedi tunnistas weel - kui ta olla nännu, kui Hindrik Peeterson om ahjo simpsist kinni pedanu nink saabastega Hans Karo pää pääl sõknu. - Aga tüli alustajat ja edimäst süüdlast arwas ta Karl Adra olewat.

Karl Ader ja Hindrik Peterson kutsuti ete ja nema ütliwa, et na omma kül kakelnuwa, ja Hans Karod pesnuwa, - aga Hans Karo olla Karl Adrale enne rindo löönu, päälegi ei olewad nema Hans Karo silma ja pääd katski löönu enge Hans Karo olla esi penki wasta katski löönu.

Sellepääle saÿ kogokonna kohto poolt

moistetus:

Karl Ader ja Hindrik Peeterson peawa Hans Karole pesmise eest 10 Rubla masma, nimelt seda wiisi:

tunnistajide perra - et Karl Ader suuremb ja edimäne süüdlane om - massap 7 Rubl. ja Hindrik Peeterson massap 3 Rub, nink peap mastu olema 8 päiwa sisen. -

Selle kakeluse perast trahwit saawa: Karl Ader 30 witsa lööki, ja Hindrik Peeterson 20 witsa lööki. -

Kohto otsus kuulutedi kohtun käüjile Liwlandi Talorahwa 1860 aastase sääduse raamatu §§ 772 et 773 oppusega.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS