Kaebas kohto Käera Otto Liemann, et Köpsoni Brehm on üle tema heinamaa puid ja kiwa wedanud ilma tema täedmata, ja suure tee heinamaase teinud, nenda et säelt heinu loota edaspidi ei ole, ja päris 3 Rubla kahju tasumiseks. 

Brehm tunnistas, et tema põle puid üle Käera heinamaa wedanud, waid tema poisid, ja et temal põlle selle tegemist, teiseks ei seisa tema walla kohto all, ning walla kohus ei woi tema üle kohut mõista, ja kaebas kohto, et säel jões linnu on loutud, ja jõe wessi peab ni sant olema, et tema hobosed haiged ja silmad rähmas on, selle wee hoomisest ja Uekülla peremehed olla lubannud oma heinamates linnu jões leutada, ja olla Uekülla weised ja hobosed tema heinamas käinud, ädelise säel ära söönud ja heina kuhja umbert ära sittanud. 

Otto Liemann tunnistas, et tema põlle enne seda kuulnud et tema heinamaas linnu on leutud, ega põlle kellegile luba annud ja Brehm on oma sulasega 1/2 toopi köömle wiina ja 3 tt tubakast saatnud mele heaks, et luba annaks üle heinamaa käia, aga Otto põlle wastu wõtnud, ega lubannud üle heinama käia.

Brehmile sai kohto poolt ette pantud, et linna leutamise pärast wöib tema Hakenrihteri kohto kaebada, ja miks põlle neid weised kinni aiand, mis tema heinamaas paha teinud, ei sa seda siin kohtos ette wõetud, sest weised olid sekord Waltu mõisa ja hobosed Rapla kinni aetud, ja sest on juba 6-8 nädalid aega mööda läinud, ja seda teed mis Brehm Uekülla heinamatese teinud peab tallitaja ära mõetma, iga ühel iseäranis tunniskirja jure andma, ja se assi saab Hakenrihteri kohto ees seletud.