Wiiendamaks astus sell päewal kohtu ette Kõmastest Sassi Hans Nessel ja kaebas Keseõue Aadu Serwali peale järgmisi: "Mina läksin Esmaspäew oma uue krunti peale kündma (see uus krunt on Keseõue maade küllest mõedetud) ja lasksin õhtul härjad senna sammasse sööma neid oma silma all hoides.

Seal tuleb Aadu kirwes käes ja ähwardab mind - kiwi oli tal teise käes - , mina wõtsin ka kiwi peusse et hada korral wastu hakata. Siis huudis Aadu oma poega: "Jaan tuleb teeme ta tumaks," mis peale mina plehku panin."

Aadu Serwal kutsuti ette. Tema tunnistas: "Hans tuleb sinna maad kündma ja oma härgi söötma ja mull on seal weel wilja koristada ja kartuhwled üles wõtmata, mina seda ei wõi lubada. Kohus ütles: Ega sull pole luba sellepärast teist kerwega tagaajada. Tema kostis: Ma tulin töölt ja kerwes oli kaasas, kuhu ma seda siis pidin jätma.

Et pealt nägijat ei olnud, arwas kohus et mõlemil süüd on: Hans Nesselil, et ta enne luba ei küsinud, ja Aadu Serwalil, et ta nii ummisjalu teise peale läks.

Kohus pakkus neile lepitust. Hans Nessel oli walmis leppima, aga Aadu Serwal ei wõtnud leppimist wastu waid lahkus wihaga, millest kohus nõuks wõtis Preestri herrale teada anda.

/Riiu asi, lepitust pakutud./