Teiseks astus sell päewal kohtu ette Treia Leena Neuwaldt ja kaebas: "Minul on kaupmees Smirnow'i käest nelja kuu palk, 12 rub., saada ja tema ei maksa wälla.
Kaupmehe Smirnowi proua oli kohtusse tulnud ja sai ette kutsutud. Küsiti: Mispärast Teie tema palga kinni peate? Tema kostis: Sellepärast, et tema oma aastat täis ei teeninud ja ilma ülesütlema ära läks. Kohus küsis: (mis moodi) Kas teil oli siis aasta peale kaup? Tema kostis: Jah! Küsiti: Kuidas see äraminemine siis tuli? Kostus: Preestri herra ja proua olid meil pühapäewa õhtul wõersil ja meie istusime üsna hilja teelaual. Said nemad äraläinud, umbes kella 1/2 2he ajal ütleb Leena mulle: Tule pane uks kinni, ma lähen wälja! Mina läksin tema järele ja ütlesin: Kuhu sa nii hilja lähed? Tema kostis: Päewal ei saa aega wälja minna, ööse ka keelatakse. Mina ütlesin: Mis sa lähed enesele jälle kella kaela saama, muidugi juba juttusid küllalt. Siis hakkas ta wihaga ust lahti kiskuma ja ütles: Kui Teie ei luba, ega ma siis ka taha. Et ta minu keelamist pahaks pani, ei teinud ma enam ust lahti, waid ütlesin: Kui sull nii suur himu on, eks sa siis lähe peale. Teisel päewal ootasime teda tagasi aga tema enam ei tulnudki, ja nenda pidin ma kalli raha eest päewa wiisi inimest palkama.
Leena Neuwaldti kutsuti ette ja küsiti: Kas sull selle kohta midagi wabandamist on? Tema kostis: ma käisin kahele korrale selle järel akna taga ja palusin ennast sisse lasta, aga ei lastud. Kohus ütles: Miks sa mitte teisel homikul tagasi ei läinud? Kostus: Arwasin, et naad mind enam ei taha.
Talurahwa seaduse § 465 järel arwas kohus Leena Neuwaldti süüdlaseks ja mõistis teda nimetud palga pärimise õigusest lahti.
/Nõudmise asi./
Teiseks astus sell päewal kohtu ette Treia Leena Neuwaldt ja kaebas: "Minul on kaupmees Smirnow'i käest nelja kuu palk, 12 rub., saada ja tema ei maksa wälla.
Kaupmehe Smirnowi proua oli kohtusse tulnud ja sai ette kutsutud. Küsiti: Mispärast Teie tema palga kinni peate? Tema kostis: Sellepärast, et tema oma aastat täis ei teeninud ja ilma ülesütlema ära läks. Kohus küsis: (mis moodi) Kas teil oli siis aasta peale kaup? Tema kostis: Jah! Küsiti: Kuidas see äraminemine siis tuli? Kostus: Preestri herra ja proua olid meil pühapäewa õhtul wõersil ja meie istusime üsna hilja teelaual. Said nemad äraläinud, umbes kella 1/2 2he ajal ütleb Leena mulle: Tule pane uks kinni, ma lähen wälja! Mina läksin tema järele ja ütlesin: Kuhu sa nii hilja lähed? Tema kostis: Päewal ei saa aega wälja minna, ööse ka keelatakse. Mina ütlesin: Mis sa lähed enesele jälle kella kaela saama, muidugi juba juttusid küllalt. Siis hakkas ta wihaga ust lahti kiskuma ja ütles: Kui Teie ei luba, ega ma siis ka taha. Et ta minu keelamist pahaks pani, ei teinud ma enam ust lahti, waid ütlesin: Kui sull nii suur himu on, eks sa siis lähe peale. Teisel päewal ootasime teda tagasi aga tema enam ei tulnudki, ja nenda pidin ma kalli raha eest päewa wiisi inimest palkama.
Leena Neuwaldti kutsuti ette ja küsiti: Kas sull selle kohta midagi wabandamist on? Tema kostis: ma käisin kahele korrale selle järel akna taga ja palusin ennast sisse lasta, aga ei lastud. Kohus ütles: Miks sa mitte teisel homikul tagasi ei läinud? Kostus: Arwasin, et naad mind enam ei taha.
Talurahwa seaduse § 465 järel arwas kohus Leena Neuwaldti süüdlaseks ja mõistis teda nimetud palga pärimise õigusest lahti.
/Nõudmise asi./
