PROTOKOLL

Ilmjärve: Protokolliraamat (1867-1885)

LeidandmedEAA.3627.1.2
Kaader
139
Daatum19.05.1875
Protokolli number10
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Luig Peakohtumees
Jaan Kaarna Kohtumees
Hindrik Leiter Kohtumees
P. Assor Kirjutaja

Kohto ette tulli Johann Urm ja kaibas, kui temal olewad Juusalauri talon ära koolu welle käest kes sääl peremees olli - maad renditu 20 Rubla eest, ja nüüdne peremees Karl Juust ei tahtwad tood jago maad mes tema käen olli - nüüd tolle rendi eest temale annda. - Tema lääwat paremb säält ära, aga Karl Juust ei tahtwat temale tema kiike maad kätte anda. - Sis palles Johann Urm, et kohus moistassi, et Karl Juust temale kiik maa weel kätte annassi, ja ka to kiik sõnnik ja sõnniko jago maad - niipaljo kui temal sõnnikud om.-

Karl Juust kutsuti ette, ja ta ütles, et Juhan Urm om Rentnik ollu - om Renti kallis põlgnu, ja ära lännu, mes perast pruukwat ta sis Johann Urmil e weel maad kiik takast järgi anda.

Karl Juust seletas kohto een, et Johann Urm om talu laudast toll kõrral sõnniko saanu, ja om jo sügise röa enne ette ära tennu,- kui ta kewade rendi pääle saÿ. Om saanu alustus otsan ka talo röa kõrre nurmest röa kõrt keswa tetta ja ka edimalt maad - sõnniko pääle wedada. - Et nüüd Johann Urm om säält ära lännu kalli rendi põlgmise perast, - sis tema - Karl Juust - ütles, et tema lubawat ka nüüd weel Johann Urmile takast järgi anda - et ta kül om ära lännu, nimelt: Juusalauri talo nurmest 1 wakkala rükka, Augusti kuul, 1 wakala röa kõrt nüüd kewaja Johann Urmile tõu maha tetta, - 1 wakkala kesa maad sõnniko pääle wedada, ja Johann Urmile sõnnikud nii paljo kätte - kui wakala maa pääle sõnnikut ära kulup. - Kiike sõnnikud Johan Urmile kätte anda, tema - Karl Juust ei woiwat, sest Johann Urm ei ole jo wäljast midagi sisse toonu. - Kiige sellega ei olla Johann Urm mitte rahu ollnu, enge tahtnu kiik maad - Rükka - haina maad, sõnnikut etc: täwweste takast järgi saada, et ta kül säält om ära lännu. - Karl Juust ütles mõistmata olewat, mes põhja pääl Johann Urm kiike oma jago maad etc: weel kätte taht kui ta om jo ära lännu, sest Johann Urm olli jo Rentnik, aga mitte sulane, sest sulasele om säädus, tema sita maa iks käte anda. -

Selle pääle mõiste kogokonna kohus:

Kui Karl Juust om jo lubanu Johann Urmile weel kätte anda:

1 wakala rükka,

1 wakala röa kõrt,

1 wakala kesa maad ja

sõnnikud nii paljo, kui parajalt 1 wakala maa pääle ära mahup, sis peap Johann Urm sellega rahul olema, - sest kui rentnik ära lähap, ei woi temale ommeti kiiki nurmi - mes ta käen rendi pääl om ollen - takast järgi anda. -

Kohto otsus kuulutedi kohtun käüjile Talorahwa sääduse raamatu §§ 772 & ct. 773 opusega, Johann Urmile täht wälja antus, suurembat kohut käwwa. -

Kohto ette tulli Johann Urm ja kaibas, kui temal olewad Juusalauri talon ära koolu welle käest kes sääl peremees olli - maad renditu 20 Rubla eest, ja nüüdne peremees Karl Juust ei tahtwad tood jago maad mes tema käen olli - nüüd tolle rendi eest temale annda. - Tema lääwat paremb säält ära, aga Karl Juust ei tahtwat temale tema kiike maad kätte anda. - Sis palles Johann Urm, et kohus moistassi, et Karl Juust temale kiik maa weel kätte annassi, ja ka to kiik sõnnik ja sõnniko jago maad - niipaljo kui temal sõnnikud om.-

Karl Juust kutsuti ette, ja ta ütles, et Juhan Urm om Rentnik ollu - om Renti kallis põlgnu, ja ära lännu, mes perast pruukwat ta sis Johann Urmil e weel maad kiik takast järgi anda.

Karl Juust seletas kohto een, et Johann Urm om talu laudast toll kõrral sõnniko saanu, ja om jo sügise röa enne ette ära tennu,- kui ta kewade rendi pääle saÿ. Om saanu alustus otsan ka talo röa kõrre nurmest röa kõrt keswa tetta ja ka edimalt maad - sõnniko pääle wedada. - Et nüüd Johann Urm om säält ära lännu kalli rendi põlgmise perast, - sis tema - Karl Juust - ütles, et tema lubawat ka nüüd weel Johann Urmile takast järgi anda - et ta kül om ära lännu, nimelt: Juusalauri talo nurmest 1 wakkala rükka, Augusti kuul, 1 wakala röa kõrt nüüd kewaja Johann Urmile tõu maha tetta, - 1 wakkala kesa maad sõnniko pääle wedada, ja Johann Urmile sõnnikud nii paljo kätte - kui wakala maa pääle sõnnikut ära kulup. - Kiike sõnnikud Johan Urmile kätte anda, tema - Karl Juust ei woiwat, sest Johann Urm ei ole jo wäljast midagi sisse toonu. - Kiige sellega ei olla Johann Urm mitte rahu ollnu, enge tahtnu kiik maad - Rükka - haina maad, sõnnikut etc: täwweste takast järgi saada, et ta kül säält om ära lännu. - Karl Juust ütles mõistmata olewat, mes põhja pääl Johann Urm kiike oma jago maad etc: weel kätte taht kui ta om jo ära lännu, sest Johann Urm olli jo Rentnik, aga mitte sulane, sest sulasele om säädus, tema sita maa iks käte anda. -

Selle pääle mõiste kogokonna kohus:

Kui Karl Juust om jo lubanu Johann Urmile weel kätte anda:

1 wakala rükka,

1 wakala röa kõrt,

1 wakala kesa maad ja

sõnnikud nii paljo, kui parajalt 1 wakala maa pääle ära mahup, sis peap Johann Urm sellega rahul olema, - sest kui rentnik ära lähap, ei woi temale ommeti kiiki nurmi - mes ta käen rendi pääl om ollen - takast järgi anda. -

Kohto otsus kuulutedi kohtun käüjile Talorahwa sääduse raamatu §§ 772 & ct. 773 opusega, Johann Urmile täht wälja antus, suurembat kohut käwwa. -


TAGASI KUVA MÄRGENDUS