Vana-Koiola: Protokolliraamat (1878-1879)
| Leidandmed | EAA.3388.1.5 |
|---|---|
| Kaader | 119 120 121 |
| Daatum | 02.01.1879 |
| Protokolli number | 4 |
| Protokolli teema | 8. Varavastased kuriteod |
| Märkused | Protok. nr kordub |
Wanna Koiola koggokonna kohtun Wissen sel 2sel januaril 1879
Man olliwa kohtuwannemb M Kurwitz
kohtumees Jaan Black
Karel Tobrelutz
Wallawanemb Samuel Härms kaibap et Andres Sainas om Johan Kade hobese tallist ära warastanu, nink Loose walda oma sõsare mehe poole lännu. Nink pere-
mees, kes wallawalitsuse mano lännu, takan otsmise tähte otsma, kui selle tahega om(m)a lainu Johan Kade nink Joosep Kade hobest takkan otsma, sis om(m)a ommale hobesele Andres Sainas sõsare mehe pool Loose wallan mano saanu.
Wallawanemb Härms and seletust: Kui Johan Kade tagasi tulnu hobest otsmast, om küsinu kuis hobese kätte sait sis om Johan Kade üttelnu: Mina sai karmant-
sekidega kokko massi weel 15 rbl. nink ütli, et mina esi ole ka säärne sama ameti mees, sis omma juhatanu, tee pääle wasta kost hobene saap tulema, kui Johan Kade om juhamise perra teepääle ette lännu, sis omma hobese kätte saanu.
Nattal enne seda tempo om Lutzu kõrtsinaisel An Madissonil ka hobene ara warastetu, seeperast peewa Johan Kade oma sulase Andres Sainaga nowwo - et nema omma hobest takan otsen An Madisson hobese ara saas müwwa Misso laadel Latti maal. -
Kohtomees Karl Tobrelutz wasta oma tunnistanu Loose walamehe, mõlembel Josep Otsing nime, et Andres Sainas om enne seda kuu päiwa neide pool töön olnu, nink Andres Sainas ema Katre om tunnistanu, et tema oma poja Andrese üts päiw enne Johan Kade hobese wargust Loose walda tutremehe Joosep Otsing poole ära saatnu, nink et Josep Kade nink Johan Kade om kolm päiwa peran seda Wahtse liina wallan Johan Wisse pool olnu.
Andres Sainas ütles esi wälja et tema Johan Kade hobese om ilma lubata ööse wõtnu, nink sellega Wastse liina oma sosaremehe poole Loose walda lännu, nink om kiik kolm sääl, kolm paiwa öötnu nink laato, et warga nim(m)est prii saas. -
Neist juttust om arwata, nee kiik An Madissoni hobest saawa teedma, niihaste Johan Kade, Josep Kadde kui ka Andres Sainas. -
Selleperast saap see asi Keisniliku Worro Maa Kohtu perremise kuulmise ala sadetus nink ka Andres Saina wangi wisi Keisnilikku Maa Kohto kätte ära antus.
Kog. kohtuwanemb Mihkel Kurwitz
kohtumees Jaan Black XXX
kohtumees Karl Tobrelutz XXX
Kirjotaja P Black
Wanna Koiola koggokonna kohtun Wissen sel 2sel januaril 1879
Man olliwa kohtuwannemb M Kurwitz
kohtumees Jaan Black
Karel Tobrelutz
Wallawanemb Samuel Härms kaibap et Andres Sainas om Johan Kade hobese tallist ära warastanu, nink Loose walda oma sõsare mehe poole lännu. Nink pere-
mees, kes wallawalitsuse mano lännu, takan otsmise tähte otsma, kui selle tahega om(m)a lainu Johan Kade nink Joosep Kade hobest takkan otsma, sis om(m)a ommale hobesele Andres Sainas sõsare mehe pool Loose wallan mano saanu.
Wallawanemb Härms and seletust: Kui Johan Kade tagasi tulnu hobest otsmast, om küsinu kuis hobese kätte sait sis om Johan Kade üttelnu: Mina sai karmant-
sekidega kokko massi weel 15 rbl. nink ütli, et mina esi ole ka säärne sama ameti mees, sis omma juhatanu, tee pääle wasta kost hobene saap tulema, kui Johan Kade om juhamise perra teepääle ette lännu, sis omma hobese kätte saanu.
Nattal enne seda tempo om Lutzu kõrtsinaisel An Madissonil ka hobene ara warastetu, seeperast peewa Johan Kade oma sulase Andres Sainaga nowwo - et nema omma hobest takan otsen An Madisson hobese ara saas müwwa Misso laadel Latti maal. -
Kohtomees Karl Tobrelutz wasta oma tunnistanu Loose walamehe, mõlembel Josep Otsing nime, et Andres Sainas om enne seda kuu päiwa neide pool töön olnu, nink Andres Sainas ema Katre om tunnistanu, et tema oma poja Andrese üts päiw enne Johan Kade hobese wargust Loose walda tutremehe Joosep Otsing poole ära saatnu, nink et Josep Kade nink Johan Kade om kolm päiwa peran seda Wahtse liina wallan Johan Wisse pool olnu.
Andres Sainas ütles esi wälja et tema Johan Kade hobese om ilma lubata ööse wõtnu, nink sellega Wastse liina oma sosaremehe poole Loose walda lännu, nink om kiik kolm sääl, kolm paiwa öötnu nink laato, et warga nim(m)est prii saas. -
Neist juttust om arwata, nee kiik An Madissoni hobest saawa teedma, niihaste Johan Kade, Josep Kadde kui ka Andres Sainas. -
Selleperast saap see asi Keisniliku Worro Maa Kohtu perremise kuulmise ala sadetus nink ka Andres Saina wangi wisi Keisnilikku Maa Kohto kätte ära antus.
Kog. kohtuwanemb Mihkel Kurwitz
kohtumees Jaan Black XXX
kohtumees Karl Tobrelutz XXX
Kirjotaja P Black