Matsi Albret Asserus kaibas, kui Hindrik Urm olli Koljol peremees, sis olla tema Hindrik Urmile lainanu 1868 aastal: 

1 wak nisse    wäärt 5 Rubl

1 wak keswi      -      4    -

ja hainu            -      1     - eest.

                     ---------------

                 Summa  10 Rubla eest, - aga et nüüd Hindrik Urm enamp peremees ei ole, sis nõwwap Asserus, et tema wõlg saassi ära mastus. -

Hindrik Urm tulli ette ja ütles: Albret Asseruse soowimine ja nõu ollu, et Asseruse weli Johann Roose tema, Hindrik Urmi tütre naises wõtse, ja selleläbi Johann Roose to Hindrik Urmi käen ollu maja peremehes Hindrik Urmi asemele saÿ, ja andse Hindrik Urm sis oma maja oma wäümehe Johann Roose kätte, - ja Albret Asserus ollew tol kõrral - kui ta Johann Roosed Hindrik Urmi wäimehes soowis - mitund kõrd temale - Urmile - ütelnu, - et to wõlg mes antu om - saap kingitus, kui aga Johann Roose temale wäümehes saassi - mes ka saÿ. -

Hindrik Urm andse weel üles, et tema om Asseruse soowimise perra maja Johann Roosele andnu, temal ei ole kostki tood wõlga massa; - nõudko Asserus Johann Roose käest kelle käen ka nüüd maja om. -

Johann Roose tulli ete ja ta ütles, tema olla kül Albret Asseruse soowimise pääle saanu Hindrik Urmi wäimehes ja ka Hindrik Urmi maija peremehes, - aga ta olewad tolle maja eest paljo wanna magasi wõlga pidanu masma, ja ka maja een õigust Hindrik Urmi poja Märt Urmi käest 200 Rubla eest ostnu, ja muido paljo kulusid to maja perast ollu; - Tema ka to wõlg ei lupa massa. -

Kutsuti ete Hindrik Urmi poig Märt Urm, kes Kiiwiti talun nüüd peremees om, ja sai küsitus, kas tema to wõlg esa eest ei wõta henda pääle, Albret Asserusele ära massa? -

Märt Urm ütles, et tema olla kül to oma esa maja Eenõigus Johan Roosele 200 Rubla eest kogoni ära müünu, ja esi Kiiwitile peremehes lännu. - Aga Kiiwitil ei woida tema rohkemb aigu peremees olla - kui tooni ajani, kui Kiiwiti talo wana peremehe Märt Orni poig 21 aastases saap, sis peap tema Märt Urm maja tollele andma, ja peap sis esi ilma majata jääma. Esa maija ka enamb ei saa Johann Roose käest kätte, selle et 200 Rubla eest olli Een õigus Johann Roosele ära müüdu, - mes perast temä sis to wõlg esa eest Asserusele masma nakap; - to woip Johann Roose massa, sest esa Hindrik Urmi maja om ja jääp tema käte. -

Selle pääle saÿ kogokonna kohto poolt 

moistetus:

Et Hindrik Urm oma maja oma wäimehele Johann Roosele om andnu, - sis moisteti, et Johann Roose peap ka Hindrik Urmi eest to wõlg - 10 Rubla - oma welle Albret Asserusele 8 päiwa sisen ära masma. -

Hindrik Urmi poiga - Märt Urmi - ei woi selle wõla masmisele sundida, - sest tema käen ei ole mitte to esa maja. -

Kohto otsus kuulutedi kohton käüjile 1860 aastasde Liwlandi Talorahwa säädose raamatu &§&§ 772 &§ 773 opusega, ja Johann  Roosele täht wälja antus suurembat kohut käwwa. -