Lahepohja körtsmiko tüttar Katrina Mikkult kaebas, et Raud=tee töö mehed, mis Klogal, on selle 18ma seal jooma peal olnud. Körtsmik olnud kotto ärra. Tüttar on wäljas olnud. Üks pudel öllut, mis laua peale jäenud, kadunud selle aiaga sealt ärra kui körtso naene keldris käinud, tagasi tulles küsinud ta selle pudeli järel kelle ots Jakob Bussi taskust wälja paistnud. Tema peale akades tunnistanud weel üks wanamees, Mart Krusing, ja nende oma karjane Jaan Kopfeldt, kes on näinud et ta on seda wötnud. Kui körtso naene tema ligi minnes tahtnud waadata kas pidand tema pudel ollema, löönud ta naest, nenda et ta russuks maha kukkund, ütteldes: siin sa kurat olled, ja üks töö mees: Juhan Witzmann on teda ta oma woodisse kannud mis Jakob Buss ja ta palgatud käemees Jüri Kensner ärra salgasid.

Nüüd on Jakob Buss wälja läinud, ja pudeli kojas puruks lönud, mis ta jo enne Juhan Witzmanni tasko tahtnud toppida, seda on Juhan Witzmann pärrast tunnistand.

Et kohus isse seal körtsis seda lugu waatamas käis, on tunnistus selge, naad on leidnud naese woodist suur munna peas ja puusa paistetand ollewad, ja must kui tuk, paiast külma wet pidi aga wötma. 

Kohus küsis: kas sa oled seda üllekohut teinud? Tema wastas et ta on teda lükkand mis ka Jüri Kensnergi tunnistas. Siis küsis kohus kaebaja kääst, kas naad tahaksid leppitust? Kostis kaebaja: kas mörtsukaga woib kegi leppida, ta on jo surma hobi mo emale annud, ma nouan suremad kohut.

Peale selle andis Jakob Buss jämedaid söno kohtule ennese eest kostes, mis peale teda sai tuast wälja wissatud.

Tunnistusseks kohtumees: Jürri Laur XXX

Abimehed: Peter Kuusing XXX

Aado Reime XXX

Kirjutaja: C. Kasberg (allkiri)

Protokolli lõpus on kihelkonnakohtu järelevalvemärge.