Mõisa kirjutaja kaebas et Tomas Almann on tema käest 10 rubla Isa matmiseks laenanud selle peale, et se raha, mis wend Juhan, kui soldatiks läks, wanemade toitmiseks deponeris, et tallitaja pidi kihelkonna kohtust luba paluma et saaks walla laekast wälja wõetud, ja kirjutajale ära tasutud. Aga seda ei üttelnud Tomas Alman mitte, et selle 10 rubla peale ju enne 7 rubla 50 kop. wõlga oli, mis isa oli jo ära söönud. Kui tallitaja oli seda raha, mis Toma isa wana wõladest järele jäi (2 rubl. 50 kop.) kirjutaja kätte pakkunud, ei ole kirjutaja seda wastu wõtnud, waid saatis kohtu seletada, sest Tomas seda kawalusega teinud.

Süü=alune sai ette kutsutud, sai küsitud mis peale ta nii palju raha sandi maktmise tarwis wõttis, kas se üks wend, mis Nekrud on peab üksi oma isa matma, ja teisi wendi ja õdesi on ka? Tomas oli aga sureline, eks se olnud tema tarwis pandud. Ema on hommete weel elus kes ka wõib tarwitada. 

Kohus mõistis et kahe nädala sees pead sa kirjutaja raha ära tasuma, muid kui teist korda weel tuled selle pärast kohtu ette, siis langed trahwi alla. Seda tõutas ka Tomas teha.

Tunnistusseks: Kohtumees Karel Jüllner XXX

Abimehd: Jüri Laur XXX

Jakob Jüllner  (allkiri)

Kirjutaja: C. Kasberg (allkiri)