Mattu tallo ommanik Johann Heermann kaibas et temmal sel 14 wasta 15. Aprilli, ööl, katte taose kige lintsitega ja üts seddulka kige rihmaga om ärra warrastedu.
Hännike rentnik Reinhold Lüüs'il omma ka ütte nahk lintsi ja nahk suitse sel sammal ööl ärra warrastedu.
I. Tunnistaja Isak Jaik andse nidate tunnistust: "Minna, Karl Raggul, Peter Libert ja Jaan Mürk lätsime Tootsi tallo, säält lätsime Kauksihansi tallo, sis olli jubba päiw ärra lännu, nink säält lätsime egga üts omma koddo. Michel Markwart, noor, läts Tootsi tallost ärra, sis olli päiw weel üllewan."
Tunnistaja Karl Raggul tunnistas nida sammute kui Isak Jaik om tunnistanu.
Tunnistaja Peter Libert tunnistas nida sammute kui Isak Jaik om tunnistanu.
Tunnistaja Jaan Mürk tunnistas ka nida sammute kui Isak Jaik om tunnistanu.
Tunnistaja Kusta Sissas andse nidate tunnistust: "Minna kuuldse kui Isak Jaik Meos Jaik'ile kõnneli, et ne hobbese riista omma Kauksi tallon hobbeste ruhwe al."
II. Tunnistaja Isak Jaik tunnistas ka weel: "Michel Markwart, noor, kõnneles, et temma ne hobbese riista om Kauksi tallo weenu nink sinna neid ärra käkknu ehk paotanu, ossa hobbese talli, ja tõine ossa kattusele.
Sel 1. mail 1875.
Päkohtomees Märt Lüüs andse tunnistust: "Pisso kõrtsin küssisi minna Michel Markwarti, kus temma sel ööl om olnu, kui ne hobbese riista Wabina Mattu tallost ärra warrastedi, mispäle Michel Markwart kostse: "Minna olli kige selle öö otsa nida kawwa kui liggi päiwa üllestõusmist Kauksihansi Jani haina küüni man, ja säält lätsime kik wije-keske egga üts omma koddo."
Sel 8. mail 1875.
Tunnistaja Michel Markwart andse nidate tunnistust: "Minna ei tija middake neidest Mattu tallo perremehhe hobbese riistate wargussest, ei olle ka middake kuuldnu ei ka nännu."
III. Tunnistaja Isak Jaik andse siin kohto een ülles, et wanna Michel Markwart om lihhawete pühhal perrametsel päiwal üttelnu, et temma õige häddan om neide riistuga nink ei tija neid kohhegi panda, ja ütles, et neid hobbese riistu om waja ütte kaiwu panda.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Karl Wernik XXX
" Juk Hansi XXX
" Peter Treumuth XXX
" Rein Mendik XXX
Mattu tallo ommanik Johann Heermann kaibas et temmal sel 14 wasta 15. Aprilli, ööl, katte taose kige lintsitega ja üts seddulka kige rihmaga om ärra warrastedu.
Hännike rentnik Reinhold Lüüs'il omma ka ütte nahk lintsi ja nahk suitse sel sammal ööl ärra warrastedu.
I. Tunnistaja Isak Jaik andse nidate tunnistust: "Minna, Karl Raggul, Peter Libert ja Jaan Mürk lätsime Tootsi tallo, säält lätsime Kauksihansi tallo, sis olli jubba päiw ärra lännu, nink säält lätsime egga üts omma koddo. Michel Markwart, noor, läts Tootsi tallost ärra, sis olli päiw weel üllewan."
Tunnistaja Karl Raggul tunnistas nida sammute kui Isak Jaik om tunnistanu.
Tunnistaja Peter Libert tunnistas nida sammute kui Isak Jaik om tunnistanu.
Tunnistaja Jaan Mürk tunnistas ka nida sammute kui Isak Jaik om tunnistanu.
Tunnistaja Kusta Sissas andse nidate tunnistust: "Minna kuuldse kui Isak Jaik Meos Jaik'ile kõnneli, et ne hobbese riista omma Kauksi tallon hobbeste ruhwe al."
II. Tunnistaja Isak Jaik tunnistas ka weel: "Michel Markwart, noor, kõnneles, et temma ne hobbese riista om Kauksi tallo weenu nink sinna neid ärra käkknu ehk paotanu, ossa hobbese talli, ja tõine ossa kattusele.
Sel 1. mail 1875.
Päkohtomees Märt Lüüs andse tunnistust: "Pisso kõrtsin küssisi minna Michel Markwarti, kus temma sel ööl om olnu, kui ne hobbese riista Wabina Mattu tallost ärra warrastedi, mispäle Michel Markwart kostse: "Minna olli kige selle öö otsa nida kawwa kui liggi päiwa üllestõusmist Kauksihansi Jani haina küüni man, ja säält lätsime kik wije-keske egga üts omma koddo."
Sel 8. mail 1875.
Tunnistaja Michel Markwart andse nidate tunnistust: "Minna ei tija middake neidest Mattu tallo perremehhe hobbese riistate wargussest, ei olle ka middake kuuldnu ei ka nännu."
III. Tunnistaja Isak Jaik andse siin kohto een ülles, et wanna Michel Markwart om lihhawete pühhal perrametsel päiwal üttelnu, et temma õige häddan om neide riistuga nink ei tija neid kohhegi panda, ja ütles, et neid hobbese riistu om waja ütte kaiwu panda.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Karl Wernik XXX
" Juk Hansi XXX
" Peter Treumuth XXX
" Rein Mendik XXX
