Koggukonna palwepeale sai siis tallitaja Ado Luige läbbi Masso moisa Herra ja wollimeeste koggu kohtu majasse kokko tellitud, noupiddama, selle asja pärrast mis siin al seisab.
Tallitaja abbimehhed Peter Laus ja Ado Laus.
Wollimehhed: 1 Mihkel Sillaäer 2 (Tõnnis Loos haige,) tema assemel Juhhan Kelder 3 Ado Pinn 4 Jürri Tük 5 Otto Kalden 6 Jakob Keskülla 7 Jürri Wahhi ja 8 Jaan Jerw
Et nüüd Moisaküllawallal sedda Kronu laino wilja rahha 1869ma aastast 214 Rubla Tallinnas weel wõlgo on, ja wallast on keik sisse aetud; ei olle ennam kuskilt sedda sada mis Kronu nüüd weel pärrib.
Sepärrast said tallitaja ja kogukonna palwe peäle Masso Herra ülle watamise al, ja temma omma läbbi keik Quttungid ja Rehnungid ramatus holga läbbi wadetud, kus kohta ja missugguse tallitaja aeges se rahha on kadduma sanud? wallast polle enam mitte sada ramato järrele.
I Agga leida olli kust se pudus tulli. Wanna tallitaja Jaan Kirsi wiimse aasta 1869 on ramato järrel 124 Rubl 50 kop. wallast sisse aetud, aga polle Rentrei Quittungi ega polle mitte Kronule ärra makstud; (waid omma wahel ärrapetud)
II Ja Karl Perri, kes Jaan Kirsi järges 1870ma Januarist kunni 1873 Julikuni tallitaja olli. Temmast on 89 Rubl 50 kop pudust tulnud, mis ühtekokko se pudus 214 Rubla peab wälja tegema, mis kronu nüüd pärrib.
Nüüd said 2 wannad tallitajad, Jaan Kirs ja Karl Perri ette kutsutud, ja se raha pudusse wiggadus sai neile ette loetud.
I Jaan Kirsi käest sai küssitud: Kus se rahha 124 1/2 Rubla jänud on, mis sinna 1869 aastal wallast sisse ajasid?
Jaan ütles: Minna ei olle isse mitte sedda rahha wallast sisse ajand egga wasto wõtnud; waid andsin se rahha wastowõtminne Kirjutaja H. Linati holeks wasto wotta ja kirja panna minna ei tea sest rahhast nüüd mitte suggugi. Se on wist H Linati kätte jänud.
II Karl Perr käest sai ka ni samma küssitud: Kuidas se rahha pudus sinno aeg on tulnud. Kus se 89 1/2 Rubla on sanud?
Temma ütles nisamma ka: Minna ei tea sest rahhast mitte suggugi! Kirjutaja H. Linat wõttis keik rahhad üksi wasto ilma minnuta, ja kitis mulle, et pudust ei tulle; keik tulleb rohkeste wälja. Mis nüüd pudub jo se H. Linati kätte on jänud.
Et nüüd need mollemad 2 wannad tallitajad Jaan Kirsch ja Karl Perri Eesti tallurahwa Seadus §. 391. u. s. w. Maakoggukonna Seaduse kässud §. 12 u. s. w. järrele omma ammetid mitte ei olle truiste silmas piddanud, ega olle holega se ülle walwanud, mis tallitaja kohhus on, waid on holetumad olnud.
wata Eesti Kubbernerist wälja antud kirri aastal 1863 sel 10ma Oktobr No 2291 käsk tallitaja kohta - wimane Salm.
Se peale ütles koggukonnakohus, ja wollimeeste koggu ja Masso Herra (kes Kreiskohto lige on.) Keik ühhe korraga.
Et need mollemad wannad Tallitajad, Jaan Kirsch ja Karl Perri peawad kokko se puduse rahha 214 Rubla maksma nipaljo kui nende kummagi aeg pudu jänud.
| Jaan Kirsch |
124 1/2 Rbl ja |
| Karl Perri |
89 1/2 Rubl. |
Nemmad palluwad wasto, et ei polle raha egga ollegi joudo sedda maksta, kui meie jouaks kül meie siis maksaks sedda möda kuidas Kronu weel kannatab. Agga Kronu ei kannata ennam mitte. Nüüd on nende lomad ja maja Kraam Hakenrichtre ja kihelkonna kohto Herrade kässu peäle sanud kongrussi alla pandud - agga segi on wähhe ja ei tahha sedda puduse rahha mitte wälja tehha.
Et se suur assi on:
Sepeale saab se assi Kihhelkonna kohtu holeks antud, ja saab kohtu Herrasid pallutud omma poolt sedda asja nenda toimetada kuidas wähhe woimalik on toimetada Kohtu Herrade arwamist möda.
Kihhelkonna kohtu arwaminne ja nimetaminne olli ka nenda, et Jaan Kirsch ja Karl Perri se üllewel nimetud raha peawad maksma ja leppis nendega nenda; kumba wisi peäl nemmad sedda isse sowiwad ennem maksta. Kas Oksjoni läbbi, woi lubbawad isse sedda rahhaga wälja maksta?
Agga nemmad ei tahtnud mitte lasta Oksjoni tehha, waid pallusid kohtu polest lubba, Massu walla laekast magasi wilja rahast ustawa käemeeste läbbi laenata, kunni isse omma warraga jälle aega möda sedda lubbasid tassuda.
Ja Kihhelkonna kohhus andis nende palwe peale Tallitaja Ado Luigele, wollimeeste koggu nou heitmist möda, ustawa ja kindla käemeeste läbi kes sedda lubbawad ja joudwad wastata §. 989. nende wõlgnikude ja käemeeste warranduse ja wastamisse peale lubba laenata nimetud asja peale; ja mitte rohkem kui nende lomad ja kraam wäärt on arwata.
Koggukonna palwepeale sai siis tallitaja Ado Luige läbbi Masso moisa Herra ja wollimeeste koggu kohtu majasse kokko tellitud, noupiddama, selle asja pärrast mis siin al seisab.
Tallitaja abbimehhed Peter Laus ja Ado Laus.
Wollimehhed: 1 Mihkel Sillaäer 2 (Tõnnis Loos haige,) tema assemel Juhhan Kelder 3 Ado Pinn 4 Jürri Tük 5 Otto Kalden 6 Jakob Keskülla 7 Jürri Wahhi ja 8 Jaan Jerw
Et nüüd Moisaküllawallal sedda Kronu laino wilja rahha 1869ma aastast 214 Rubla Tallinnas weel wõlgo on, ja wallast on keik sisse aetud; ei olle ennam kuskilt sedda sada mis Kronu nüüd weel pärrib.
Sepärrast said tallitaja ja kogukonna palwe peäle Masso Herra ülle watamise al, ja temma omma läbbi keik Quttungid ja Rehnungid ramatus holga läbbi wadetud, kus kohta ja missugguse tallitaja aeges se rahha on kadduma sanud? wallast polle enam mitte sada ramato järrele.
I Agga leida olli kust se pudus tulli. Wanna tallitaja Jaan Kirsi wiimse aasta 1869 on ramato järrel 124 Rubl 50 kop. wallast sisse aetud, aga polle Rentrei Quittungi ega polle mitte Kronule ärra makstud; (waid omma wahel ärrapetud)
II Ja Karl Perri, kes Jaan Kirsi järges 1870ma Januarist kunni 1873 Julikuni tallitaja olli. Temmast on 89 Rubl 50 kop pudust tulnud, mis ühtekokko se pudus 214 Rubla peab wälja tegema, mis kronu nüüd pärrib.
Nüüd said 2 wannad tallitajad, Jaan Kirs ja Karl Perri ette kutsutud, ja se raha pudusse wiggadus sai neile ette loetud.
I Jaan Kirsi käest sai küssitud: Kus se rahha 124 1/2 Rubla jänud on, mis sinna 1869 aastal wallast sisse ajasid?
Jaan ütles: Minna ei olle isse mitte sedda rahha wallast sisse ajand egga wasto wõtnud; waid andsin se rahha wastowõtminne Kirjutaja H. Linati holeks wasto wotta ja kirja panna minna ei tea sest rahhast nüüd mitte suggugi. Se on wist H Linati kätte jänud.
II Karl Perr käest sai ka ni samma küssitud: Kuidas se rahha pudus sinno aeg on tulnud. Kus se 89 1/2 Rubla on sanud?
Temma ütles nisamma ka: Minna ei tea sest rahhast mitte suggugi! Kirjutaja H. Linat wõttis keik rahhad üksi wasto ilma minnuta, ja kitis mulle, et pudust ei tulle; keik tulleb rohkeste wälja. Mis nüüd pudub jo se H. Linati kätte on jänud.
Et nüüd need mollemad 2 wannad tallitajad Jaan Kirsch ja Karl Perri Eesti tallurahwa Seadus §. 391. u. s. w. Maakoggukonna Seaduse kässud §. 12 u. s. w. järrele omma ammetid mitte ei olle truiste silmas piddanud, ega olle holega se ülle walwanud, mis tallitaja kohhus on, waid on holetumad olnud.
wata Eesti Kubbernerist wälja antud kirri aastal 1863 sel 10ma Oktobr No 2291 käsk tallitaja kohta - wimane Salm.
Se peale ütles koggukonnakohus, ja wollimeeste koggu ja Masso Herra (kes Kreiskohto lige on.) Keik ühhe korraga.
Et need mollemad wannad Tallitajad, Jaan Kirsch ja Karl Perri peawad kokko se puduse rahha 214 Rubla maksma nipaljo kui nende kummagi aeg pudu jänud.
| Jaan Kirsch |
124 1/2 Rbl ja |
| Karl Perri |
89 1/2 Rubl. |
Nemmad palluwad wasto, et ei polle raha egga ollegi joudo sedda maksta, kui meie jouaks kül meie siis maksaks sedda möda kuidas Kronu weel kannatab. Agga Kronu ei kannata ennam mitte. Nüüd on nende lomad ja maja Kraam Hakenrichtre ja kihelkonna kohto Herrade kässu peäle sanud kongrussi alla pandud - agga segi on wähhe ja ei tahha sedda puduse rahha mitte wälja tehha.
Et se suur assi on:
Sepeale saab se assi Kihhelkonna kohtu holeks antud, ja saab kohtu Herrasid pallutud omma poolt sedda asja nenda toimetada kuidas wähhe woimalik on toimetada Kohtu Herrade arwamist möda.
Kihhelkonna kohtu arwaminne ja nimetaminne olli ka nenda, et Jaan Kirsch ja Karl Perri se üllewel nimetud raha peawad maksma ja leppis nendega nenda; kumba wisi peäl nemmad sedda isse sowiwad ennem maksta. Kas Oksjoni läbbi, woi lubbawad isse sedda rahhaga wälja maksta?
Agga nemmad ei tahtnud mitte lasta Oksjoni tehha, waid pallusid kohtu polest lubba, Massu walla laekast magasi wilja rahast ustawa käemeeste läbbi laenata, kunni isse omma warraga jälle aega möda sedda lubbasid tassuda.
Ja Kihhelkonna kohhus andis nende palwe peale Tallitaja Ado Luigele, wollimeeste koggu nou heitmist möda, ustawa ja kindla käemeeste läbi kes sedda lubbawad ja joudwad wastata §. 989. nende wõlgnikude ja käemeeste warranduse ja wastamisse peale lubba laenata nimetud asja peale; ja mitte rohkem kui nende lomad ja kraam wäärt on arwata.
