PROTOKOLL

Ilmjärve: Protokolliraamat (1867-1885)

LeidandmedEAA.3627.1.2
Kaader
213
Daatum19.05.1878
Protokolli number24
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hindrik Leiter Peakohtumees
Hindrik Leiter Kohtumees
Johann Roose Kohtumees
P. Assor Kirjutaja

Kohto ette aste Michel Kalapüüdja oma naisega nink kaibasiwa Kikka peremehe Jaan Elpuse üle, kondrakti rikumise perast. - Kogokonna kohtol teedis, et Michel Kalapüüdja rumala meelega om jäänu, ja ei woi kohut käwwa, - nink tema naine ka ei woi kui naisterahwas - utsinda kohut käwwa, sis anti Michel Kalapüüdja ja tema naisele käsk - hendale üts wöölmundre wõtta, kohto asju tallitama.

Michel Kalapüüdja oma naisega wõtsiwa henda eest wöölmündris ja kohto asja tallitajas, Matsi peremees Albret Asserus. -

Michel Kalapüüdja eest ja nimel kaibas tema wöölmündre Albret Asserus, et Kikka Jaan Elpus om Michel Kalapüüdjaga minewa aasta 15 Septembril kindma kondrakti tennu, et temma annap Michel Kalapüüdjale oma mõtsmaast üte tüki maad 25 aasta pääle selge raha rendi pääle, kohe pääle Michel Kalapüüdja esi omast jõwwust tarwiliko hoone pidi üles tegema, - nink kauba teo aigo om Michel Kalapüüdja 10 Rb. käe raha sisse masnu Jaan Elpusel kätte, - nink rendi aja alostus pidi olema 23 aprillil 1878. -

Aga Jaan Elpus ei anna nüüd maad Michel Kalapüüdjale, ja salgap ka käe raha ära, ütelnu tagasi andnu ollew, mes aga wõls om, - nink om Jaan Elpuse sõsara mees tahtnu ka weel kondrakti ära lahku. - Michel Kalapüüdja olli Ilmjerwe moisan kantnik, nink täwwelik kraam ja kari käen, - ent et Jaan Elpus lepingu perra maad es anna, - om Michel Kalapüüdja sellest suurt kahjo saanu, et ta wana kotusse Jaan Elpuse perast käest ära andis; nink et nüüd kosgi asend ei ole, om pidanu Michel Kalapüüdja ka oma kraami kiik odawalt ära hääwitama, ja om ka nüüd ilma kotusse ja asemata. - Michel Kalapüüdja om sellest suurt kahjo ja pahandust saanu, nink pääleki selleläbi hullo meele sisse jäänu. - Albret Asserus nõwwap, et Jaan Elpus peap kondrakti perra maa Michel Kalapüüdjale kätte andma. -

Jaan Elpus es woi selle pääle üttegi kindmat wastust anda, enge ütles, tema ollew perra mõtelnu, et tema ei woiwat maad anda Michel Kalapüüdjale. -

Et Jaan Elpus Michel Kalapüüdjale ennemba teeda es anna, kui nüüd kewaja, et tema käest maad ei saa, kona Michel Kalapüüdja nüüd muijale kotust wõtta ei saa, ja oma kraami kiik pidi ära hääwitama, ja et ta hullu meele sisse om jäänu selle pahanduse perast mes Jaan Elpuse läbi om saanu, sis

Moisteti:

Jaan Elpus peab 14 päiwa sisen Michel Kalapüüdjale masma:

Kahjo tasumist              50 Rb.

Mastu käe raha tagasi   10   -

                             --------------

                          Summa 60 Rb.

Kohto otsus kuulutedi kohtun käujile 1860 aasta Liiwi maa Talorahwa sääduse raamatu §§ 772 ct 773 oppusega. -

Kohto ette aste Michel Kalapüüdja oma naisega nink kaibasiwa Kikka peremehe Jaan Elpuse üle, kondrakti rikumise perast. - Kogokonna kohtol teedis, et Michel Kalapüüdja rumala meelega om jäänu, ja ei woi kohut käwwa, - nink tema naine ka ei woi kui naisterahwas - utsinda kohut käwwa, sis anti Michel Kalapüüdja ja tema naisele käsk - hendale üts wöölmundre wõtta, kohto asju tallitama.

Michel Kalapüüdja oma naisega wõtsiwa henda eest wöölmündris ja kohto asja tallitajas, Matsi peremees Albret Asserus. -

Michel Kalapüüdja eest ja nimel kaibas tema wöölmündre Albret Asserus, et Kikka Jaan Elpus om Michel Kalapüüdjaga minewa aasta 15 Septembril kindma kondrakti tennu, et temma annap Michel Kalapüüdjale oma mõtsmaast üte tüki maad 25 aasta pääle selge raha rendi pääle, kohe pääle Michel Kalapüüdja esi omast jõwwust tarwiliko hoone pidi üles tegema, - nink kauba teo aigo om Michel Kalapüüdja 10 Rb. käe raha sisse masnu Jaan Elpusel kätte, - nink rendi aja alostus pidi olema 23 aprillil 1878. -

Aga Jaan Elpus ei anna nüüd maad Michel Kalapüüdjale, ja salgap ka käe raha ära, ütelnu tagasi andnu ollew, mes aga wõls om, - nink om Jaan Elpuse sõsara mees tahtnu ka weel kondrakti ära lahku. - Michel Kalapüüdja olli Ilmjerwe moisan kantnik, nink täwwelik kraam ja kari käen, - ent et Jaan Elpus lepingu perra maad es anna, - om Michel Kalapüüdja sellest suurt kahjo saanu, et ta wana kotusse Jaan Elpuse perast käest ära andis; nink et nüüd kosgi asend ei ole, om pidanu Michel Kalapüüdja ka oma kraami kiik odawalt ära hääwitama, ja om ka nüüd ilma kotusse ja asemata. - Michel Kalapüüdja om sellest suurt kahjo ja pahandust saanu, nink pääleki selleläbi hullo meele sisse jäänu. - Albret Asserus nõwwap, et Jaan Elpus peap kondrakti perra maa Michel Kalapüüdjale kätte andma. -

Jaan Elpus es woi selle pääle üttegi kindmat wastust anda, enge ütles, tema ollew perra mõtelnu, et tema ei woiwat maad anda Michel Kalapüüdjale. -

Et Jaan Elpus Michel Kalapüüdjale ennemba teeda es anna, kui nüüd kewaja, et tema käest maad ei saa, kona Michel Kalapüüdja nüüd muijale kotust wõtta ei saa, ja oma kraami kiik pidi ära hääwitama, ja et ta hullu meele sisse om jäänu selle pahanduse perast mes Jaan Elpuse läbi om saanu, sis

Moisteti:

Jaan Elpus peab 14 päiwa sisen Michel Kalapüüdjale masma:

Kahjo tasumist              50 Rb.

Mastu käe raha tagasi   10   -

                             --------------

                          Summa 60 Rb.

Kohto otsus kuulutedi kohtun käujile 1860 aasta Liiwi maa Talorahwa sääduse raamatu §§ 772 ct 773 oppusega. -


TAGASI KUVA MÄRGENDUS