Mari Waarmann Keilast kaebas, et tema Põllkülas Mikku Thomas Mikkuldi juures 1884. teenimas olnud, teda on kaubeltud aasta peale, palgaks on lubatud 25 rubla raha, tema on sellega kaa leppinud. Nüüd aga 1885. kaheksa nädalit enne aastat on tema haiglaseks jäänud ja ei ole wõinud kangast kududa siis on perenaene temaga hakkanud riidlema ja ütelnud, et temal haiget tüdrukut tarwis ei ole. Mari Waarmann on tellinud, kas tema õde ei wõiks tulla ja tema aasta täis teenida, seda ei ole lubanud kaa wõtta ja muud tööd ei ole temale kaa antud, siis ei ole temal muud aidanud, kui pidanud ära minema.

Palka on temale 14 rubla kätte makstud 11 rubla aga tagasi wõetud, miks tema mitte ei tahaks leppida, et teda on talwe süda lahti lastud, kus teenistust ega leiba poole saada.

Nüüd kutsuti Thomas Mikkuldi naene ette, kes oma mehe asemel kohtusse oli tulnud, siis küsis kohus, kuidas nende asi Mari Waarmanniga on ja miks pärast M. Waarmann on lahti lastud. Thomas Mikkuldi naene ajas tagasi, et ta pole tüdrukud ära ajanud ega lahti lasknud, tüdruk on ise oma häda pärast ära läinud, et ta pole kedagi tehtud saanud, sellepärast ei maksa tema kaa Mari Waarmannile enam koppikudki, waid kahetsen, et needki 14 rubla olen maksnud.

Kohus arwas Thomas Mikkuldi oma naesega süüdlaseks, esideks sellepärast, et Mari Waarmann 1884. juba paastu aeg enne Jüri päewa sinna tulnud, siis oleks wõinud järel proowida ja Jüri päewaks lahti lasta, et tüdruk teist peremeest oleks saanud, teiseks, et tüdruk 9sa aastat enne ühe peremehe juures on teeninud, siis ei wõi olla, et ta kedagi tehtud ei saanud ja mõistis, et Thomas Mikkult peab tüdrukule need 11 rubla kätte maksma, seda ei lubanud aga Thomas Mikkuldi naene mitte maksta, käskis suurema kohtusse kaewata, kui tahta. Mis peale kaa Mari Waarmann protokolli wälja palus ülema kohtu järel kuulamise alla. Protokoll sai kaa wälja antud Kihelkonna kohtusse nõnda oli asi lõpetud.